/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/05/10/12152929t1he0bc.jpg)
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) pöördus määruskaebusega Tallinna ringkonnakohtusse ja vaidlustas riigiprokuratuuri otsuse mitte alustada Indrek Tarandi suhtes kriminaalmenetlust.
SAPTK läks Tarandi asjas kohtusse (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaebuse kohaselt ei ole põhjendatud riigiprokuratuuri seisukoht, nagu poleks tõendatud Tarandi poolt kuriteo toimepanemine SAPTKi vara omastamises, ütles SAPTKi juht Varro Vooglaid BNSile.
Vooglaiu sõnul on kaebuses pööratud tähelepanu riigiprokuratuuri arusaamatule seisukohale, nagu ei oleks Tarandi poolt 2000 euro ulatuses SAPTKi vara omastamine piisavalt manifesteeritud ja nagu oleks vastava tahte väljendamine ERRi portaalis avaldatud artiklis käsitletav pelga kalambuuri ehk vaimuka naljana.
«Kaebaja on korduvalt tõendanud, et Indrek Tarand on nii meilides kui ka avalikuse poole pöördudes korduvalt manifesteerinud, et ta soovib ja peab talle topelt ülekantud raha endale ja muudab (on juba muutnud) endale kuuluvaks ning jätab senise omaniku (SAPTK) talle kuulunud rahast kestvalt ilma. Avalikkusele suunatud pöördumiste põhjal saab iga kõrvalseisja ja objektiivne vaatleja järeldada, et Indrek Tarand soovib ka edaspidi SAPTKi poolt ülekantud raha omanikuna käituda,» märgitakse kaebuses.
SAPTKi juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul vaidlustatakse riigiprokuratuuri otsus, kuna selle põhjendustega on võimatu nõustuda.
«Indrek Tarand on ilmselgelt omastanud SAPTKi raha ja sisuliselt petnud välja 2000 euro asemel 4000 eurot. Küsimus ei ole vaid Tarandi käitumises ja prokuratuuri otsuses, vaid selles, millises riigis me elame. Küsimus on selles, kas seadused kehtivad kõigile või on meil siin teatud ring prominente, kes võivad mitte ainult karistust kartmata õigust rikkuda, vaid teha seda avalikult irvitades,» selgitas ta.
Vaidlus SAPTKi ja Indrek Tarandi vahel puhkes pärast seda, kui Tarand lubas maikuus tagastada SAPTKile 2000 eurot, mille viimane kandis üle Tarandiga lepitusmenetluses kokkuleppe sõlminud Mart Riebergi ja Meelis Osa kohustuse täitmiseks, ent pärast sama summa ülekandmist Riebergi ja Osa poolt taganes Tarand oma lubadsest SAPTKile raha tagasi maksta ja kuulutas ERRi portaalis avaldatud artiklis, et peab seda raha hoopis Jumala kingituseks.
Juunikuus pöördus SAPTK kriminaalmenetluse alustamiseks Põhja ringkonnaprokuratuuri, mis jättis menetluse algatamata, tuues põhjenduseks väite, et Tarand ei pruukinud täpselt mõista, mille eest SAPTK talle raha üle kandis.
Augustis teatas kriminaalmenetluse algatamata jätmisest ka riigiprokuratuur, põhjendades niisugust otsust selgitusega, et vara omastamine Tarandi poolt ei olevat piisavalt manifesteeritud.
Karistusseadustiku paragrahvi 201 lõige 1 kohaselt on valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest nähtud ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.