Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Mart Raudsaar: öö on magamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öö.
Öö. Foto: Urmas Luik

Ma olen veendunud, et laste õnnelikkusele ja hakkama saamisele aitaks kaasa kooliprogrammide ülevaatamine, neist ja koolikotist jama väljaviskamine (koti kergendamine) ning kooli hilisem algus, et lapsed saaksid talvel üles tõusta siis, kui õues läheb valgeks, kirjutab kolumnist Mart Raudsaar.

Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi. Kukega koos tõusta ei ole iseenesest halb, sest nii jõuab tõesti päeva jooksul palju asju korda saata. Austria-Ungari imperaator Franz Joseph I oli selle poolest kurikuulus. Ta ärkas kella kolme paiku öösel ning pärast kümblemist ja hommikusööki hakkas kohe tööd tegema. Kogu õukond ja imperaatorlikud asutused pidid tema varajase tõusmise liini järgima ja see on kandunud edasi tänapäeva. Nagu on öelnud mulle tšehhi kolleegid, alustavad nende ametiasutused veel tänapäevalgi ajalooliselt väljakujunenud tava tõttu tööpäeva väga vara (vahemikus 6.30–8.00).

Elu aga muutub ning kui industriaalühiskonnas algas töö tehases varahommikul ja kõikjal ühel kellaajal (Austria-Ungari impeerium muuseas oli tööstustoodangu poolest maailmas neljandal kohal), siis niisuguste tavade järgimine tänapäeval ning eriti meie kliimavöötmes näib üha rohkem olevat iganenud. Eeskätt tahan aga rääkida kooli algusaegadest.

Tagasi üles