Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Omanäoline nägemus Jüriöö ülestõusust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mehis Tulk Pöide kiriku ees. FOTO: Maanus Masing
Mehis Tulk Pöide kiriku ees. FOTO: Maanus Masing Foto: Maanus Masing

Aastal 2018. ilmunud «Kuningas» on teine osa Mehis Tulgi ajalooromaanisarjast «Maa ja taeva mõrsja». See jätkab «Foogtis» alustatud ilukirjanduslikku nägemust Jüriöö ülestõusust Saaremaal, kattes sündmustiku 1343. aasta suvest kuni 1344. aasta talveni, mil orduväed Saaremaale tungisid.

Võib kohe öelda, et kellele meeldis esimene jagu, see ei pea pettuma ka teises. Teose põhitoonid, kompositsioon ja keelekasutus on jäänud samaks ning ka raamatu nimitegelaste saatus on sarnane. Siiski ei pea kartma, et «Kuningas» oleks «Foogtiga» liiga ühesugune. Näiteks on vaheldusrikkamaks muutunud tegevuspaigad, mis asuvad Saaremaast puhuti õige kaugel – näiteks Venta jõe suudmes asuv kaubaplats Kuramaal või Rootsi kuninga Magnus Erikssoni õukond. Esile astuvad ka mitmed uued tegelased, kuid kandev roll jääb kuni teose lõpuni siiski eelkõige juba esimesest jaost tuttavatele tegelaskujudele.

Tagasi üles