Valitsus lükkas Ida-Viru tegevuskava kalevi alla

Selle, 2009. aasta 24. veebruaril Narvas tehtud pildi põhjal paistab, et Eesti riigi tähtpäevade tähistamist pole vaja idavirumaalastele õpetada. Küll aga tuleks välja mõelda, kuidas vähendada sealset tööpuudust ja parandada elukeskkonda. Foto: Raigo Pajula

Mullu sai üksnes eestlastest koosnev töörühm valmis Ida-Virumaa tegevuskava 2010–2014, mis «rakendab», «arendab», «toetab» ja «tagab», aga valitsuse kinnitatud kava ei jõudnud isegi mitte koalitsioonilepingusse.

40-lehelisest tegevuskavast on valitsusprogrammi jäänud vaid kolm ideed ja neistki kaks üsna üldsõnalised. Ainsa konkreetsema asjana lubab koalitsioonileping maksta Ida-Viru eesti keeles õpetavatele pedagoogidele 30-protsendilist lisatasu.

Tegevuskava ise rääkis aga vajadusest maksta lisatasu Ida-Viru ametnikele, õpetajatele ja tervishoiutöötajatele. Lisatasu said mullu ja tänavu vaid Narva eesti gümnaasiumi õpetajad.

Säärane lähenemine ei viita mitte ainult piirkonna venekeelsete, vaid ka teiste eestikeelsete koolide õpetajate ebavõrdsele kohtlemisele.

Sel kevadel ütles reformierakondlane Rein Aidma ajalehele Põhjarannik, et tegevuskava terviklik valitsusprogrammi lisamine käis lähiaastate riigieelarvele üle jõu. Niisiis ei tule tegevuskava kui terviku elluviimine Aidma kinnitusel kõne alla enne 2014. aastat.

Tegevuskavas planeeritud 71 tegevusest osa peaks viidama ellu sel või tuleval aastal. Tegelikult on aga tulevikku lükatud peaaegu kõik säärane, mis nõuab raha riigi, mitte Euroopa Liidu eelarvest. Samas kirjutas Postimees läinud reedel, et näiteks Kohtla-Järvelt on 11 aastaga lahkunud viiendik elanikest ja Ida-Viru kolm linna paistavad silma riigi suurima tööpuudusega.

Seega oleks piirkonna elushoidmiseks vaja kiiresti tegutseda.

Igasugu kavasid ja plaane seoses Ida-Virumaaga on valitsus teinud varemgi, aga elu ise näitab, et määgimist on olnud kõvasti rohkem kui villa.

Tegevuskavast leiab mõningaid konkreetsemaid ja hulga üldsõnalisemaid ideid, kuidas elu Ida-Virumaal paremaks muuta. Samas pöörab see majandusliku heaolu kasvatamise suhtes ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu eesti keele osakaalu suurendamisele piirkonnas.

Tööd ja leiba

Seejärel leitakse dokumendis, et Ida-Virus tuntakse eesti rahvakultuuri vähe – edasi läheb jutt eesti- ja venekeelsete kultuurikollektiivide ühisüritustele ning eesti kultuuri ja riigi ajalooga seotud tähtpäevade teadvustamisele ja tähistamisele Ida-Virumaal.

Ida-Virumaalt riigikogusse valitud sotsiaaldemokraati Jevgeni Ossinovskit ajab muigama teadmine, et tegevuskava koostamise töörühmas ei osalenud ainsatki mitte-eestlast. «See ongi meie riigis tüüpiline,» lausus ta. «Kõige suurem probleem selle kava juures on siiski see, et seni pole elluviimiseks mingit raha leitud ja ega leita ka.»

Tegevuskava lähtub Ossinovski sõnul eestlaste vaatevinklist ja arusaamadest, mis on seal valesti. «Ja seega on keeleoskus muidugi suur-suur mure.»  

Ossinovski sõnul iseloomustab praeguseid koalitsioonierakondi lähenemine, et rohkem keelekümblust ja siis saavad asjad korda. «Samas on Ida-Virumaal üles kasvanud uus põlvkond, kes valdab eesti keelt suhteliselt hästi.»

Ossinovski sõnul on Ida-Virumaa probleemid eelkõige meeletu tööpuudus ja vilets elukeskkond.

«Paljud narvalased ei tunne ennast teise järgu kodanikena mitte seepärast, et nad on venelased, vaid et nad on töötud,» selgitas Ossinovski. «Aga tasapisi tekib inimestel seos, et võib-olla on nad töötud seepärast, et nad on venelased – lõppkokkuvõttes ollakse riigi suhtes negatiivsemalt meelestatud.»

Üheks põhjuseks, miks Ida-Viru programmid teoks ei saa, on Ossinovsski kinnitusel vastasseis koalitsiooni ja Keskerakonna vahel. «Valitsuserakonnad ei taha anda Ida-Viru linnadele investeeringuteks raha, kuna nad arvavad, et raha varastatakse ära või siis saab selle raha eest poliitilisi plusspunkte üks teine erakond,» arvas Ossinovski. «Lõppkokkuvõttes kannatab piirkond tervikuna.»

Kiisler: on ju toetatud ka

Ida-Virumaa tegevuskava koostamise töörühma juht oli toonane siseminister Marko Pomerants (IRL). Temagi tunnistas, et kavaga seoses pole suuri tegevusi toimunud. «Aeg pole ka üldse helde olnud,» lausus ta. «Nii nagu tegevuskavas on öeldud, peaks põhirõhu panema sellele, et Euroopa Liidu uuel, 2014. aastal algaval eelarveperioodil saaks ka olulisemad Ida-Viru sõlm­probleemid rahastatud.»

Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et ministeeriumid võtavad seoses tegevuskavaga kohustusi ja planeerivad raha enda eelarvete sees. «Eraldi programmiraha ei ole, aga valitsuskabinet on võtnud vastu eelotsuse, et järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil tekib eraldi Ida-Virumaa programm.»

Kiisleri väitel on ülekaalukalt suurimad tööstusalade toetamise meetmete investeeringud läinud Ida-Virumaale. «Meil on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede ja sellel on tööstusalade alammeede,» selgitas Kiisler. «Meil on linnaliste piirkondade arendamise meede, kust on Kohtla-Järvele, Jõhvile ja Narvale väga suured toetusmahud. Ka keskkonnameetmete osas läheb kõige rohkem Ida-Virumaale.»

Venelased «Tuljakut» tantsima

Väljavõtteid Ida-Virumaa tegevuskava rakenduskavast

•    Toetatakse Ida-Virumaa koole isamaalise kasvatuse ja riigikaitsekursuste avamisel.

•    Ida-Viru venekeelsetele koolidele leitakse partnerkoolid mujalt Eestist.

•    Planeeritakse riigieelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid Ida-Virumaa tööstuspiirkondade infrastruktuuri investeeringuteks. Läbi infrastruktuuri investeeringute parandatakse Ida-Virumaa konkurentsivõimet ja vähendatakse töötuse määra regioonis.

•    Toetatakse venekeelsete kultuurikollektiivide osavõttu suurematel Eesti kultuuriüritustel.

•    Toetatakse Eesti kultuuri- ja ajalooga seotud tähtpäevade teadvustamist ning tähistamist Ida-Virumaal, samuti vene emakeelega laulukooride ja tantsurühmade juhendajate koolitust.

Allikas: siseministeerium