Koerad-kassid tuppa: algab metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Marutaudivaktsiin. Foto: Veterinaar- ja toiduamet

Veterinaar- ja toiduamet alustab uuel nädalal Kirde- ja Kagu-Eesti aladel sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist. Vaktsineerimise ajal ning paaril järgneval päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Kuigi Eesti on juba kuus aastat olnud marutaudivaba riik, on endiselt oht, et haigestunud loomad võivad tulla üle piiri Venemaalt ja ka meie metsloomi nakatada. Selleks, et Eesti marutaudivabadus säiliks, külvatakse metsloomade marutaudi vaktsiinisöötasid Venemaaga piirnevate alade nii-öelda puhvertsoonis.

Veterinaar- ja toiduameti andmetel hõlmas vaktsineerimist vajav puhvertsoon kuni 2014. aastani ka Läti piiri, kuid kuna Läti saavutas 2015. aastal marutaudivabaduse, ei kujuta lõunanaabrite piirialad meile enam marutaudiohtu.

«Eesti on täna marutaudivaba, kuid siiski jätkatakse nii metsloomade kui ka koerte ja kasside kohustusliku vaktsineerimisega, et vältida haigusjuhtumeid,» selgitas VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin.

Vaktsineeritava puhvertsooni laius on 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaa Narva jõe poolsetel aladel. Seejärel vaktsineeritakse Lõuna- ja Kagu-Eestis piirialad ning tööd lõpetatakse taas Ida-Virumaa veel vaktsineerimata aladel.

Niine tõdes, et marutaud pole ka Euroopast kuhugi kadunud. Kuna inimesed reisivad, tuleb ka Eestis endiselt ettevaatlik olla ja loomi vaktsineerida.

«Sellel aastal on metsloomadel marutaudijuhtumeid tuvastatud näiteks Poolas, Rumeenias ja Türgis. Endiselt esineb rohkelt surmavat haigust Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Samuti tungis marutaud eelmise aasta septembris uuesti Leedu Vabariiki,» sõnas Niine. Tegemist on riikidega, mis on eestlaste seas populaarseteks turismisihtkohtadeks.

Vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid metsloomadele mõeldud peibutussöötasid. Tegemist on kalajahumassist söödaga, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.

Vaktsiinsöötasid külvatakse õhust väikelennukitega ning seda ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Piisava nähtavuse tagamiseks lendavad väikelennukid madalalt.

Teadmiseks vaktsiinipala leidjale:

•          Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult sinna, kust see leiti.

•          Kui on oht, et vaktsiinipala võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

•          Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.

•          Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid vaktsineerimisalal hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlusega loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist olla pikem kui kaks aastat.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta ning vaktsineerimise ajagraafiku leiab VTA kodulehelt ning marutaudi infot koondavalt veebilehelt.

Metsloomi vaktsineeritakse juba 14 aastat

Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Aastatel 2006–2010 külvati vaktsiini kogu Eesti territooriumil kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, aastatel 2011–2014 puhvertsoonis Läti ja Venemaa piiril. Vaktsineerimiste tulemusel on marutaudi Eestis viimase kümnendi jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel.

Eelnevatel aastakümnetel leiti Eestis keskmiselt mõnisada marutaudijuhtumit aastas. 2003. aastal suri marutaudi enam kui 800 looma. 2007. aastal diagnoositi ainult neli marutaudijuhtumit. 2008. aasta kevad-talvel leiti kolm marutaudis looma, mis olid viimased riigisisese päritoluga marutaudijuhtumid. Edaspidi on haigust diagnoositud vaid Eesti-Vene maismaapiiri vahetus läheduses: kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel Põlva- ja Võrumaal ning ühel kährikul 2011. aasta jaanuaris Põlvamaal.

Puhveralas vaktsineerimise järelkontrolli tulemuste põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud keskmiselt 77% sihtgrupi loomadest. 48%-l uuritud loomadest on leitud viiruse vastu kaitsvaid antikehasid tasemel, mis kindlalt välistab nakatumise.