Suur ülevaade: mida tähendab leppeta Brexit Eesti inimestele ja ettevõtetele

Brexiti toetajate meeleavaldus Londonis. Foto: Alastair Grant / AP / Scanpix

Suurbritannia leppeta lahkumine Euroopa Liidust tooks Eestile kaasa mitme tuhande töökoha kaotuse ja ligi 200 miljoni euro saamata jäänud tulu.

Välisministeeriumi koostatud ülevaatest selgub, et Suurbritannia on mahult Eesti kümnes kaubanduspartner ning selle riigiga ajab äri umbes 5000 Eesti ettevõtjat. Ühendkuningriigis elab 15 000–20 000 Eesti kodanikku ning Eestis 1300–1500 Briti kodanikku.

2018. aasta lõpus tehtud Swedbanki analüüs näitas, et kui Suurbritannia peaks lahkuma Euroopa Liidust ilma kokkuleppeta ning riikidevahelisi kaubandussuhteid hakkavad reguleerima WTO reeglid, oleks kaubavahetuse mahtude muutuse negatiivne mõju Eesti majandusele hinnanguliselt 0,19 protsenti SKTst.

Tänavu juuni lõpus esitlesid Leuveni Ülikool ja Flaami välisministeerium analüüsi Suurbritannia leppega ja leppeta lahkumise majanduslikust mõjust ELi liikmesriikidele, mis võttis lisaks otsesele riikidevahelisele kaubandusele arvesse ka tarneahelaid ja teenuseid. Analüüsi kohaselt tooks leppega lahkumine kaasa Euroopa Liidu SKT languse 0,38 protsendipunkti, leppeta lahkumine 1,54 protsendipunkti.

Eestis kaoks leppega Brexiti puhul hinnanguliselt 690 ja leppeta Brexiti puhul 2710 töökohta. Rahaliselt jääks Eestil saamata tulu vahemikus 51–193 miljonit eurot.

Kodanike õigused

Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumisega seoses oli vaja muuta välismaalaste seadust, Euroopa Liidu kodaniku seadust, isikut tõendavate dokumentide seadust ja turismiseadust, et üleminek uude olukorda oleks võimalikult sujuv. Riigikogu võttis seadusemuudatused vastu 21. veebruaril ja need rakenduvad Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumisel.

Eestis elavate Briti kodanike riigis viibimise õigust hakkab Brexiti järel reguleerima senise Euroopa Liidu kodaniku seaduse asemel välismaalaste seadus. Senine tähtajaline elamisõigus muudetakse tähtajaliseks elamisloaks ja alaline elamisõigus pikaajalise elaniku elamisloaks. Elamisõigust tõendavate dokumentide vahetamiseks on kehtestatud üleminekuaeg. Siseministeerium korraldab vajalikud IT-süsteemide kohandused, mis võimaldaksid Briti kodanikele elamisloakaarte väljastama hakata. Politsei- ja piirivalveameti andmetel oli Eestis 1. septembri seisuga 1408 kehtiva ID-kaardiga Briti kodanikku. Siseministeerium on Eestis elavaid Briti kodanikke seadusemuudatustest otseteavitanud.

Euroopa Liidust leppeta väljaastumisel laienevad Briti kodanikele reisimisel kolmandate riikide kodanikele ettenähtud reeglid. Tagamaks Eestis elavale Briti  kodanikule reisimisvõimalus nii Eestist välja kui ka Euroopa Liidu riikide vahel, tunnustatakse Euroopa Liidus kuni 31. märtsini 2020 Briti kodanikule Eestis väljastatud ID-kaarti Eesti elamisluba tõendava dokumendina.

Kui Suurbritannia kodanik saabub Eestisse pärast leppeta Brexitit, laieneb Briti kodanikule kolmanda riigi kodanikule ettenähtud Eestisse saabumise ja elamise kord. Euroopa Liidu viisavabaduse rakendumisel saab Briti kodanik viibida Eestis kuni kolm kuud viisavabalt. Eestis elamiseks peab Briti kodanik taotlema elamisluba.

Briti kodanikud Eestis jäetakse välja aastaselt kehtestatava sisserände piirarvu alt sarnaselt USA ja Jaapani kodanikega, kuid tööle asumisel peavad uued Briti kodanikud vastama välismaalastele kohaldatavatele nõuetele. Üldjuhul peab tööandja tagama töötamise ajal Eestis vähemalt Eesti keskmise palga suuruse töötasu ja vajadusel taotlema töötukassa loa ametikoha täitmiseks välismaalasega. 

Briti valitsus on otsustanud, et Euroopa Liidu kodanikud peavad taotlema Suurbritannias elamisõiguse jätkamiseks uut staatust, vastav taotluskeskkond käivitus tänavu 1. aprillil. Suurbritannia siseministeeriumi andmetel oli tänavu 31. juuli seisuga uut staatust taotlenud 3200 Eesti kodanikku. Kokku elab Suurbritannias 15 000-20 000 Eesti kodanikku. Enne Brexitit Suurbritanniasse saabunud Euroopa Liidu kodanikud saavad taotleda Ühendkuningriigi püsielaniku staatust kuni 30. juunini 2021 juhul, kui UK lahkub Euroopa Liidust lepinguga. Leppeta lahkumise puhul on taotlemine avatud 31. detsembrini 2020, nende olemasolevatele pereliikmetele kuni 29. märtsini 2022. Püsielaniku staatust saavad taotleda Euroopa Liidu kodanikud, kelle Ühendkuningriigis elamise periood algas enne 31. detsembrit 2020 või enne kuupäeva, mil Ühendkuningriik lahkub EList ilma kokkuleppeta, ning kes on Ühendkuningriigis elanud järjest viis aastat. Kui inimene on omandanud püsielaniku staatuse, saavad tema Ühendkuningriigis sündivad lapsed automaatselt Briti kodanikeks.

Viisavabadus

Suurbritannia ja Euroopa Liit  on väljendanud soovi kehtestada vastastikku viisavabadus lühiajaliseks riigis viibimiseks (90 päeva poole aasta jooksul). Euroopa Parlament kiitis vastava määruse muudatuse heaks 4. aprillil. Viisavabadus jõustub vastastikkuse alusel. Seni pole Suurbritannia võtnud vastu otsust viisavabastuse kohta ELi kodanikele. Suurbritannial pole plaanis üliõpilaste pikaajalistele viisadele piirarvu seada.

Sotsiaalkindlustus

Leppeta Brexiti puhul kaotavad Suurbritannia suhtes kehtivuse EL sotsiaalkindlustuse reeglid ehk sotsiaaltoetuste piiriülene maksmine Euroopa Liidu õiguse alusel lõpeb. Senine andmevahetus Briti ja ELi sotsiaalkindlustuse süsteemi asutuste vahel katkeb.

Eesti ja Suurbritannia jätkavad pensionide piiriülest maksmist ning pensionide arvutamisel võetakse edaspidi arvesse Brexiti kuupäevani Suurbritannias töötatud aega. Edaspidise andmevahetus tuleb Suurbritanniaga kokku leppida ning Eesti eelistab seda teha Euroopa Liidu tasandil. Praegu veel selleni jõutud pole.  2017. aasta andmetel maksis Suurbritannia Eestisse pensione 113 inimesele ja Eesti Suurbritanniasse 141 inimesele.

Suurbritanniasse tööle asumisel ei väljasta Eesti enam tõendit A1  ning juba väljastatud tõend ei kehti enam Ühendkuningriigis. Sellest tulenevalt võib leppeta Brexiti puhul tekkida tööandjatel kohustus tasuda kohalikke sotsiaalkindlustusmakseid.

Ravikindlustus

Euroopa ravikindlustuskaart kaotab leppeta Brexiti puhul Suurbritannias kehtivuse. Edaspidi on Ühendkuningriiki reisimisel otstarbekas osta erakindlustuspoliis. Eestis elavate Briti kodanike ravikindlustuse jätkumisega leppeta Brexiti puhul probleeme ei tule, juhul Briti kodanik Eestis ametlikult töötab, on töötanud või tema eest tasub sotsiaalmaksu riik. Sotsiaalministeerium kaalub võimalusi tagada Eestis elavatele Suurbritannia pensionäridele ravikindlustus. Praegu elab Eestis 29 Briti pensionäri.

Tegemist oleks ühepoolse sammuga UK pensionäride suhtes eeldusel, et vastastikkuse põhimõttel tagab UK ka Eesti sealsetele pensionäridele ravikindlustuse. See lähenemine võimaldaks Eestis elavatel Briti pensionäridel ravikindlustuse jätkumiseks vältida vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimist haigekassas. Ka Suurbritannias elavad Eesti pensionärid peavad uurima sealseid võimalusi ravikindlustuse saamise kohta.

Reisimine

Leppeta Brexiti puhul ei saa Suurbritanniasse reisimisel enam piiri ületada ID-kraadiga ning alates 1. jaanuarist 2021 on see võimalik ainult passiga.

Briti kodanike suhtes rakendub Schengeni piirieeskirjadest tulenev Euroopa Liidu õigus kolmandate riikide kodanike sisenemise kohta ELi. Piiril tuleb kontrollida Briti kodanike reisi eesmärki, Euroopa Liidus viibimise perioodi ja lahkumist tõendavate dokumentide olemasolu, tervisekindlustuse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu ning läbida tollikontroll. Briti kodanikel puudub edaspidi õigus kasutada piiripunktides EL, Euroopa majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi kodanikele reserveeritud radasid.

Suurbritanniasse reisimisel tuleks tutvuda tollieeskirjadega. Teatud kaupade või isiklike asjade näiteks ravimite või kultuuriväärtuste Eestist väljaviimisele on kehtestatud erinõuded ning mõnede kaupade väljaviimine on keelatud. Kui väljaviidavale kaubale või isiklikele asjadele on kehtestatud erinõuded, siis tuleb see kaup tollis deklareerida.

Suurbritanniast Eestisse naastes tuleb arvestada, et tollimaksuvaba impordi suhtes kohaldatakse samu piiranguid ja sätteid, nagu kolmandatest riikidest saabudes. Leppeta Brexiti korral võib Suurbritanniast Eestisse saabuv reisija tuua maksuvabalt kaasa kaupa väärtusega kuni 300 eurot, lennu- ja merereisijad kuni 430 eurot. Alkoholile, tubakatoodetele ja mootorikütusele on kehtestatud maksuvabad koguselised piirangud. Reisija kaasa toodud kaup, mis on kaubanduslikku laadi või ületab maksuvaba väärtuse või koguse, maksustatakse tollimaksu, käibemaksu ja aktsiisiga. Teatud kaupade või isiklike asjade, näiteks toidukaupade, taimede ja ravimite sissetoomisele on kehtestatud erinõuded ning mõnede kaupade sissetoomine on keelatud.

Tax-free-kauplused peavad võimaldama Briti kodanikele Eestis tehtavatelt ostudelt käibemaksu tagastust kaupade Euroopa Liidust väljaviimisel.

Lemmikloomaga reisimine

Suurbritannias elaniku lemmikloomale väljastatud Euroopa lemmikloomapass ei ole leppeta Brexiti korral enam kehtiv reisidokument lemmikloomaga Euroopa Liitu reisimiseks. Lemmikloomaga Suurbritanniasse reisimisel tuleb Briti tolli kodulehelt,  millised nõuded kehtivad lemmikloomade riiki toomisel.

Juhiluba

Leppeta Brexiti korral Euroopa Liidu õigusel põhinev juhilubade vastastikune tunnustamine enam Suurbritannia suhtes ei kehti. Briti juhilubade tunnustamise aluseks saab maanteeliikluse Viini konventsioon, millega nii Eesti kui Ühendkuningriik on liitunud.

Valitsus toetas eelmisel nädalal liiklusseaduse muudatust, mis annab Brexiti puhuks Eestis elavatele Suurbritannia kodanikele 12-kuulise üleminekuperioodi. Pärast üht aastat peavad Eestis elavad britid vahetama oma juhiloa Eesti juhiloa vastu.

Liikluskindlustuse seisukohalt muutub vajalikuks rahvusvahelise rohelise kaardi olemasolu nii Eesti sõidukijuhtidel Suurbritannias kui ka vastupidi.

Rändlustasud

Euroopa Liidu rändlustasude reeglid lõpetavad leppeta Brexiti korral kehtivuse mobiilside teenusepakkujatele Suurbritannias. Seega on võimalikud lisatasud rändlusteenuse eest Suurbritannia klientidele Euroopa Liidus ja Euroopa Liidu reisijatele Suurbritannias.

Konsulaarabi

Euroopa Liidu kodanikel pole enam  õiguslikku alust kolmandas riigis konsulaarabi saamiseks Suurbritannia saatkondade või konsulaatide poole pöördumisel.

Lennundus

30. märtsini 2020 või kuni uue Euroopa Liidu ja Suurbritannia lennunduslepingu jõustumiseni võimaldatakse Briti lennuettevõtjatel osutada teenust Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel. Teatud tingimustel on lubatud piiratud koodijagamise ja lennukite liisimise kokkulepped, sealhulgas märgrent.

Tallinna ja Londoni vahel peaksid lendamist jätkama easyJet, WizzAir, airBaltic ja Ryanair. Viimane teeb lende ka Šotimaale Edinburghi. Lennureisijate suurt hulka Eestis oodata pole. Tallinna lennujaamal ja Eesti lennundusettevõtetel on olemas kogemused lennuühendustega kolmandate riikidega.

Leppeta lahkumise erimeetmega tunnustab Euroopa Liit ajutiselt ühepoolselt Suurbritannia julgestuskontrollimeetmeid lennujaamades, et vältida Ühendkuningriigist pärit reisijate ja kauba täiendavat julgestuskontrolli, mis mõjutab oluliselt lennuettevõtjaid, lennujaamu, nende läbilaskevõimet ning ümberistumiste aegu.

Maanteetransport

Suurbritannia firmadel on võimalik 31. detsembrini 2019 transportida kaupu ja reisijaid Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel tingimusel, et Suurbritannia vastab samaga ning tagab võrdsed konkurentsitingimused. Piiratud ulatuses võimaldatakse UK maanteevedajatele kabotaaživedusid, see tähendab õigust osutada teenust ELi liikmesriikide vahel. Alates 2020. aastast oleksid Suurbritannia veoettevõtjate turulepääsuõigused piiratud Euroopa Transpordiministrite Konverentsi lubadega, mis võimaldaks liiklust tunduvalt väiksemas mahus kui praegu. Kaubavedu Suurbritanniast Eestisse maantee kaudu on üldiselt väike, siiski võivad tolliformaalsustest tingitud ajalised viivitused mõjutada autotranspordi teenuse hindu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teavitanud Suurbritannias bussiringreise korraldavaid reisibüroosid ja suhelnud kaubatranspordifirmadega võimalike muudatuste teemadel.

Seoses UK EList lahkumisperioodi pikendamisega 31. oktoobrini 2019, on komisjonil kavas esitada septembris ettepanekud transpordi erimeetmete õigusaktide pikendamiseks.

Eesti Panga hinnangul on UK EList lahkumise otsesed mõjud Eesti majanduskasvule, inflatsioonile, tööhõivele ja majanduse tasakaalule piiratud ja seda suhteliselt väikeste kaubavahetuse, investeeringute ja finantssektori seoste tõttu.

Kaubandus ja toll

Leppeta Brexiti korral hakkaksid Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelises kaubanduses kehtima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid, tariifid ja kvoodid. Suurbritannia kavatseb loobuda imporditollide kehtestamisest, välja arvatud põllumajandus- ja tekstiilitooted, autod ja teatud muud tööstustooted. Sellisel juhul jääks umber 87 protsenti Euroopa Liidu ja Suurbritannia kaubavahetusest tollivabaks, tollitariifid kehtestuksid umber 13 protsendile kaubavahetusest. Nimetatud tariifide mõju Eestile on üsna väike. Eesti kaupade eksport Suurbritanniasse oli 2018. aastal 318 miljonit eurot, millest tariifidega kaupu oleks kaks protsenti ehk 6,2 miljoni euro väärtuses. Tariifidega lisanduv kulu ulatub umbes 0,5 miljoni euroni. Keerukate tolliprotseduuride, kvootide või muude diskrimineerivate takistuste negatiivne mõju oleks Eesti majandusele hinnanguliselt ligi 20,3 miljonit eurot lisanduvate kulude või saamata jäävate tulude tõttu.

Toll

Leppeta Brexiti korral hakkavad kaubanduses Euroopa Liit ja Suurbritannia vastastikku kohaldama WTO enamsoodustusrežiimi põhimõttele vastavaid tariife, mida Euroopa Liit praegu kohaldab kolmandate riikide suhtes. Suurbritannia suhtes kehtestatakse Euroopa Liidu normidele vastavuse kontroll, tollijärelevalve ja tollikontrollid. Huvigrupid peavad arvestama võimalike järjekordade ja ajaliste viivitustega tollipiiril vahetult Brexiti järel. Eksportivad-importivad ettevõtted peavad arvestama lisadokumentatsiooni ja täiendavate andmete esitamisega. Ettevõtetele tekib kohustus esitada tollile tollivormistuse käigus keeldude ja piirangute alla kuuluvate kaupade kohta vajalikud litsentsid. Eraisikutel on oluline teada, et leppeta lahkumise korral jäävad vähem kui 150 eurot maksvad postisaadetised tollimaksuvabaks, enam kui 22 eurot maksvate postisaadetiste puhul jääb kehtima praegune käibemaks. Alates 1. jaanuarist 2021 kaob Euroopa Liidus tervikuna käibemaksuvabastus saadetistelt kolmandatest riikidest, siis ka Suurbritanniast.

Ühendkuningriigist Eestisse liikuvad kaubad saabuvad peamiselt õhutranspordiga kullerfirmade või reisilennukite lennukaupadena. 2017. aastal oli Suurbritannia osakaal kõikidest kaubalendude deklaratsioonidest kuus protsenti, seega kaubalendude osas väga suurt mahutõusu oodata pole. Võimalik on õhutranspordiga liikuva kauba, sealhulgas postipakkide hulga kasv e-kaubanduse osakaalu suurenemisel. 2017. aastal imporditi Suurbritanniast Eesti erinevatesse sadamatesse peamiselt naftatooteid, üldkaupa ning puitlasti. Toll on kohapeal olemas Muuga sadamas, Sillamäe sadamas, Paldiski Lõunasadamas ja Tallinna Vanasadamas. Ülejäänud Eesti sadamates teostatakse toiminguid väljakutse korras.

Suurbritannia muutumine kolmandaks riigiks põllumajandustoodete kaubanduse ja tollirežiimi mõistes tähendab veterinaar-, fütosanitaar- ja muud kontrolli piiril. Eesti varasemad kogemused teiste kolmandate riikidega on siin küll abiks, kuid vastastikuse tunnustamise kokkuleppe puudumine Suurbritanniaga võib impordi puhul kaasa tuua taristu rajamisvajaduse piiripunktidesse, kus seda täna pole ning täiendava töökoormuse riigiasutustele, eelkõige põllumajandusametile ja veterinaar- ja toiduametile.

Maksu- ja tolliamet on valmistunud Euroopa Liidu tollikoodeksi ja kaudse maksustamise reeglite rakendamiseks Suurbritannia suhtes, sealhulgas tolliprotseduuride mahu kasvuks. Analüüs näitab, et 58 protsenti Suurbritanniast importivatest ettevõtetest ja 65 protsenti Ühendkuningriiki eksportivatest ettevõtetest ei ole viimastel aastatel tolliprotseduuridega kokku puutunud. Impordi puhul on võimalik tollideklaratsioonide hulga kasv ligi 29 protsenti võrreldes tänasega, ekspordi puhul 26 protsenti.

Maksu- ja tolliameti hinnangul on Brexitist puudutatud ettevõtjad, eriti suured eksportöörid juba oma ettevalmistused teinud, niipalju kui see on võimalik. Suhteliselt vähem valmis on need eksportijad, kel on Ühendkuningriigiga 1–2 tehingut aastas.

Kaupadele, mis on teele pandud enne Brexiti kuupäeva, kuid mis jõuavad Euroopa Liitu pärast seda, rakenduvad tollitariifid. Sama kehtib ekspordi puhul Euroopa Liidust Suurbritanniasse. Maksustamine toimub kauba saabumise kuupäeva järgi, mitte teele panemise kuupäeva järgi.

Tööstustooted

Leppeta Brexiti korral peavad teatud tööstustoodete tootjad olema valmis, et Suurbritannia asutuste vastavushindamistunnistused enam ei kehti. See tähendab, et tootjad peavad leidma uue asutuse, kes on nõus võtma üle Suurbritannia teavitatud asutuse sertifikaadid või laskma teha uue vastavushindamise Euroopa Liidu teavitatud asutuse poolt. Tööstustooted, mis on Brexiti hetkeks turule lastud ja omavad Suurbitannia vastavushindamisasutuse sertifikaati, saab pärast Brexitit kättesaadavaks teha ilma täiendava vastavushindamisetegevuseta Euroopa Liidus. Pärast väljaastumise kuupäeva ei käsitata Suurbritannias asuvat tootjat või importijat enam Euroopa Liidus asuva ettevõtjana.

Samuti ei kohaldu pärast Brexitit Suurbritannia suhtes enam Euroopa Liidu vastastikuse tunnustamise põhimõte ühtlustamata nõuetega toodetele, mille kohaselt peavad Euroopa Liidu liikmesriigid laskma vabalt oma turule teises liikmesriigis õiguspäraselt turustatud toote või teenuse isegi siis, kui sihtriigis kehtestatud nõuded neile on erinevad. Seoses standardimisega on põhiküsimus selles, kas Briti standardimisorganisatsioon jääb endiselt üle võtma Euroopa standardeid, tunnistades samal ajal nendega konfliktis olevad rahvuslikud standardid kehtetuks.

Tarbijakaitse

Euroopa Liidu ja Suurbritannia tarbijakaitsenormide rakendamisel võib pärast leppeta Brexitit esineda erisusi. Briti kauplejalt ostmisel tuleb hoolikalt tutvuda lepingutingimustega ning arvestada sellega, et vaidluse lahendamine toimub üldjuhul Ühendkuningriigi kohtus. Briti tarbijavaidlusi kohtuväliselt lahendavad asutused ei pea enam lahendama piiriüleseid vaidlusi ning samuti pole elektroonilises keskkonnas sõlmitud lepingute puhul vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ELis loodud veebipõhise platvormi ODR kasutamine enam võimalik. Kui Briti kaupleja on suunanud oma tegevuse filiaali või esinduse kaudu Euroopa Liidu turule, kehtib kauplejaga sõlmitud lepingule üldjuhul Euroopa Liidu õigus ja vaidluse lahendamine saab toimuda tarbija elukohariigis. Lepinguta lahkumise korral ei kohaldu Briti kauplejatele geoblokeeringu keelustamise määrus ja kaupleja võib seada erinevaid tingimusi Briti ja Euroopa Liidu tarbijatele.

Teenused

Suurbritannia muutumine kolmandaks riigiks tähendab teenustekaubanduse kontekstis suhete sisse seadmist WTO teenustekaubanduse lepingu ning sellega liidetud Eesti kohustuste alusel. See tähendab, et Briti turul tegutseda soovivad Eesti ettevõtjad peavad juhinduma erikohustuste loendis Suurbritannia poolt seatavatest turule juurdepääsu tingimustest ja arvestama võrdse kohtlemise piirangutega. Suurbritannia on teenustekaubanduse reguleerimise poolest üks liberaalsemaid riike, ent sellele vaatamata võivad teenusteosutajad seista silmitsi täiendavate nõudmistega Briti turul tegutsemiseks. Näiteks võib Suurbritannia nõuda teatud sektorites füüsiliste isikute teenuste turule lubamise eeltingimusena majandusliku põhjendatuse testi, seada sisse teatud ajapikkusega valdkondliku töökogemuse või ettevõttes töötamise miinimumperioodi nõude. Samuti kaob ühtlustatud koolitusnõuetega elukutsete kvalifikatsioonide automaatne tunnustamine.

Tänase kaubavahetuse põhjal otsustades on leppeta Brexitist enim mõjutatud transpordi, reisiteenuste, äriteenuste ja finantsteenuste sektorid. Suurbritannia on Eesti ettevõtetele tähtsuselt seitsmes teenuste ekspordi sihtriik, kokku eksporditakse Ühendkuningriiki teenuseid aastas enam kui 300 miljoni euro väärtuses. Seejuures on teenuste bilanss Eesti jaoks olnud aastate lõikes nõrgalt, ent püsivalt, positiivne.

Finantsteenused

Euroopa Liidu ajutiste meetmetega tagatakse, et ELi ettevõtjate jaoks, kes kasutavad Suurbritannia ettevõtjaid, ei katke tuletisinstrumentide keskse kliirimise ja keskdepositooriumide teenused kohe leppeta lahkumisel, vaid nendega on võimalik jätkata vastavalt 12 ja 24 kuu jooksul. Lisaks 12 kuu jooksul alates UK leppeta lahkumisest hõlbustatakse teatavate börsiväliste tuletislepingute uuendamist, kui leping läheb UK vastaspoolelt üle Euroopa Liidu vastaspoolele.

Maksete ja arvelduste valdkonna probleemteemade mõju on Eestile piiratud, sest Eesti turuosalised tuletistehingute kliirimisel Suurbritannia keskseid vastaspooli ja CLS süsteemi ei kasuta. Makse- ja arveldussüsteemide toimimise seisukohalt on oluline, et arveldused viiakse lõpuni, seda ka osapoolte võimaliku maksejõuetuse korral. Ehk nn arvelduse lõplikkuse põhimõtet tuleb kohaldada ka Eestist väljaspool asuvate süsteemide (sh kolmandate riikide süsteemide) suhtes, mille vahendusel Eesti finantsasutused makseid teostavad. Nimetatud põhimõtte osas ei ole Eesti kolmandate riikide kohta seni erikorda ette näinud. UK EList lahkumine kiirendab üldist vajadust vastavate erisätete kehtestamiseks kolmandate riikide kohta, mis on rahandusministeeriumil lähiajal kavas.

Ühendkuningriigi lahkumine ei kahjusta eurosüsteemi toimimist ning Eesti Panga osalust selles. Euroopa Keskpankade Süsteemis käivad ettevalmistused Ühendkuningriigi keskpanga ehk Inglise Panga süsteemist välja arvamiseks ning edasise koostöö kokku leppimiseks. Ühendkuningriigi lahkumine ei mõjuta eurosüsteemi rahapoliitika Eesti päritoluga tagatisvarasid. Euroopa Liidu ja eurosüsteemi tasandil on Eesti jaoks kohaliku pangandussektori struktuuri arvestades oluline jälgida, et Suurbritannia lahkumisega seotud õiguslikud ja järelevalve muudatused ei tooks kaasa soovimatuid mõjusid Euroopa Liidu siseste ülepiiriliste gruppide jaoks.

Leppeta Brexiti korral rakendub Briti finantsasutustele finantsteenuste osutamisel ELis edaspidi sama kord nagu kolmandate riikide finantsasutustele. Euroopa Liidus tütarfirma asutamisel või filiaalina tegutsedes on vajalik loa olemasolu mõnelt ELi finantsjärelevalveasutuselt. Euroopa Liidu ettevõtted, kes tegutsevad Suurbritannias, jäävad tegutsema Briti õiguse all. Briti ja Eesti finantssektorite seosed on minimaalsed, mistõttu Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumine Eesti finantsstabiilsust otseselt ei mõjuta. Ükski Briti pank Eesti turul filiaali ei oma, küll on aga mitu piiriüleselt Suurbritannia teenuste osutajat oma tegevuse Eestis registreerinud, samas ei ole teada, et nad aktiivselt Eestis teenuseid osutaksid. Eesti pankadest tegutseb Suurbritannia turul LHV. 

Maksekaartidega seoses probleeme oodata ei ole, kuna Suurbritannias välja antud maksekaardid on rahvusvahelise süsteemi osad ja maksed nendega Euroopa Liidus toimivad, kuid lisanduda võivad uued teenustasud.

Audiovisuaalteenused

Ühendkuningriigi lahkumise korral pole Suurbritannia enam seotud Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi õigusruumiga. See puudutab ka Suurbritannia jurisdiktsiooni all olevaid, päritolult ja sisult mõne muu kolmanda riigi meediakanaleid, mis on Euroopa Liidus piiriülest meediateenust pakkunud. Euroopa Liidu liikmesriikidel on edaspidi õigus piirata Suurbritanniasst pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmist ja taasedastamist vastavalt oma siseriiklikule õigusele ja kui see on asjakohane, piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga kehtestatud piirides. Kuna Ühendkuningriik on jätkuvalt Euroopa Nõukogu piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riik, nagu on ka Eesti ja enamik teisi ELi liikmesriike, siis peavad Suurbritannia jurisdiktsiooni all olevad meediakanalid järgima ühiseid reegleid, näiteks alaealiste kaitse ja vihkamise õhutamise keeldu.

Euroopa Liidu eelarve

EL eelarve leppeta Brexiti ajutine meede näeb ette, et Euroopa Liit on valmis 2019. aasta lõpuni rahastama Briti ettevõtteid ja lepingupartnereid, kel on õigus saada kasu Euroopa Liidu fondidest. Seda tingimusel, et Suurbritannia tasub oma 2019. aasta rahalised sissemaksed Euroopa Liidu eelarvesse ning aktsepteerib ELi auditi- ja kontrolliõigust nende rahade suhtes.

Euroopa Komisjonil on plaanis esitada sarnane ettepanek ka 2020. aasta kohta. Kui Suurbritannia peaks keelduma osalemast 2020. aasta eelarve rahastamisest ja Euroopa Liidu projektides osalemisest, oleks 2020. aasta ELi eelarves ligikaudu 13 miljardi euro suurune puudujääk, mis tõenäoliselt kaetaks eelarve kärbete ja liikmesriikide panuste suurenemisega. Ettepanekut selle kohta, kuidas kärped ja sissemaksete suurendused jaotuksid komisjon teinud ei ole. Tänane eeldus on, et UK jätkab ELi eelarves osalemist 2020. aastal ka leppeta lahkumise korral.

Euroopa Liidu 2021–2027 aasta eelarvele leppeta Brexit mõju ei avalda, sest Euroopa Komisjoni eelarveettepanekus ei ole arvestatud Ühendkuningriigi osalemisega. 

Põllumajandus

Analüüs näitab, et leppeta Brexitil on kaudne mõju toiduhindadele seoses tõenäolise veiseliha ja piimatoodete ülejäägiga Euroopa Liidu turul. Teatud määral jääb Briti turg alles, kuid seoses tollitariifide kehtestamisega tekivad tõkked Suurbritannia poolt, eriti piimatoodete osas. Seega on võimalik Suurbritannia põllumajandustoodete turu osaline äralangemine ning tootjad peavad otsima uusi võimalusi toodangu realiseerimiseks. Sarnane olukord oli Vene majandussanktsioonide kehtestamise ja Vene vastumeetmetega aastal 2014.

Leppeta Brexit võib kaasa tuua konkurentsimoonutusi, põhjustada märkimisväärseid hinnakõikumisi ELis ning suurendada konkurentsi kolmandate riikide turgudel.

Põllumajandustootjate jaoks võib leppeta Brexiti tõttu pikeneda taimekaitsevahendite turule jõudmise aeg, kuna Briti töömaht nii toimeainete, taimekaitsevahendite kui ka maksimaalse jääkide sisalduse hindamisel on ümber jaotatud teiste liikmesriikide vahel, kes omakorda on täiendavate kohustuste tõttu palunud ajapikendusi Euroopa Komisjonilt.

ELi kaluritel ja ettevõtjatel võimaldatakse saada Suurbritannia lahkumise tõttu kalastustegevuse ajutise peatamise eest hüvitist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF). Samuti tagatakse 2019. aasta lõpuni Briti kalalaevadele juurdepääs ELi vetele tingimusel, et Suurbritannia vastab samaga. See meede Eestit ei puuduta, sest meie laevad Suurbritannia vetes ei kalasta.

Ravimid

Eesti väheseid ravimitootjaid Ühendkuningriigi EList lahkumine teadaolevalt ei mõjuta. Ravimiamet on EL ravimiregulaatorite võrgustiku kaudu juba pikemat aega tegelenud ravimite müügilubade ümbervormistamisega. Ümber vormistamata ravimite loetelu on jooksvalt vähenenud. 2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli ümber vormistamata 19 inimtervishoius kasutatavat ravimit ja 21 veterinaarravimit. Ravimitootjaid on kohustatud varakult teavitama võimalikest tarneraskustest.

Meditsiiniseadmed

Euroopa Liidu turul olevaid meditsiiniseadmeid võib edasi müüa ja kasutada kuni Suurbritannias väljastatud CE sertifikaadi lõppemise kuupäevani. Alates Ühendkuningriigi lahkumisest toodetavatel seadmetel peab ELi turule panemiseks olema Euroopa Liidu teavitatud asutuse sertifikaat. Suurbritannias toodetavatel seadmetel peab olema ELis volitatud esindaja. Seni Euroopa Liidus tegutsenud levitajatest saavad importijad ning tuleb muuta pakendi märgistust ja dokumentatsiooni. Suurbritannias on kolm teavitatud asutust, mis ei ole veel oma tegevust mõnda EL riiki üle viinud ega sertifikaate ELis tegutsevale teavitatud asutusele üle andnud. See puudutab umbes 2300 sertifikaati. ELi õigus näeb ette kaitseklausli, mille kohaselt võib rahvatervise kaalutlustel riik lubada seadme turule. Eestis on see võimalik meditsiiniseadme seaduse alusel. Euroopa Komisjon ootab liikmesriikidelt infot, milliste seadmetega võib tekkida probleeme, ja otsustab selle põhjal edasise tegevuse. Eestis on üks tootja, kes kasutab Briti teavitatud asutuse teenust ning 86 levitajat, kes müüvad Suurbritannia teavitatud asutuse sertifikaadiga seadmeid, näiteks verekeskustes kasutatavad testimissüsteemid. Terviseamet ja ravimiamet tegelevad vastava teabe jagamise ja seadmete väljaselgitamisega ja eeldatavasti probleeme ei tohiks tulla.

Kosmeetikatooted

Suurbritannias asuvad kosmeetikatoodete tootjad ja importijad kaotavad leppeta Brexiti korral oma vastutava isiku staatuse ning peavad enne lahkumist määrama enda poolt toodetavale kosmeetikatootele uue vastutava isiku Euroopa Liidu liikmesriigis. Enne leppeta lahkumist Euroopa Liidu turul kättesaadavaks tehtud kosmeetikatooted ei vaja ümbermärgistamist. Lahkumise järel Suurbritanniast imporditavatel kosmeetikatoodetel peab olema uus märgistus.

Haridus- ja teadus

Leppeta Brexiti korral ei kehti kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiiv enam Suurbritannia kutsekvalifikatsioonidele. Enne Brexitit Ühendkuningriigis omandatud ning Eestis või mõnes muus ELi liikmesriigis tunnustatud kvalifikatsioon jääb kehtima. Pärast leppeta Brexitit toimub Suurbritannias omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastavalt ELi liikmesriigi seadustele ning ELis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamine toimub vastavalt Briti seadustele. Statistika kohaselt pole viimase kahe aasta jooksul ükski britt Eestis kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlenud.

Kõrghariduse diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamine ei muutu, sest see põhineb Euroopa Nõukogu Lissaboni konventsioonil.

Euroopa Liidu Erasmus+ programmi erimeetme kohaselt saavad välismaal õpirände raames õppivad üliõpilased, praktikandid, õpipoisid, vabatahtlikud, noorsootöötajad ja noored õpingud lõpetada 12 kuu jooksul senise ELi rahastusega. See meede ei puuduta koolide õpirändeprojekte. Teised Eramus+ programmi ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi meetme tegevused Suurbritannia suunal katkevad ning Ühendkuningriigi partnerid koostööprojektides enam edasi osaleda ei saa. Eestiga seotud käimasolevad Horisont 2020 teaduspartnerlused ohus ei ole, sest enamuses on konsortsiumid miinimumnõuetest suuremad (neis on rohkem kui 3 osalist) või Suurbritannia nendes osaline pole. Kuigi teadusprojektid, kus Suurbritannia on osaline, saavad leppeta lahkumise korral jätkuda, võib leppeta lahkumine mõjutada projektide sisutegevusi kuni Ühendkuningriik on projektiga liitunud kolmanda riigina.

Sise- ja justiitskoostöö

Leppeta Brexiti korral lõpeb Suurbritannia  ligipääs Euroopa Liidu politseikoostöö andmevahetuskanalitele. Kuigi Eesti huvides olnuks Euroopa Liidu tasandil ühtse lahenduse leidmine, on Euroopa Komisjon seni sellise võimaluse välistanud ja kaardistanud võimalikud alternatiivsed formaadid koostöö jätkamiseks, näiteks ÜRO ja Interpoli vahendusel. Eesti vaatest mõjutab Suurbritannia lahkumine kõige enam Europoli kaudu toimuvat teabevahetust, kus leppeta lahkumise korral jäävad alternatiivseteks koostööformaatideks Interpoli ja Europoli kolmandate riikidega tehtava koostöö võimalused. Arvestada tuleb senise koostöö ulatuse, tõhususe ja mugavuse vähenemisega.

Koostöö tsiviilasjades jätkub ka lepinguta lahkumise puhul, kuigi mitte nii sujuvalt kui praegu. Praegu on pooleli näiteks 30 elatisabi taotluste juhtumit, kus Eesti on taotleja ja 2-3 muud perekonnaõiguse juhtumit, kus taotleja on Suurbritanniast. Nende puhul on eeldada menetluste venimist. Ka uued menetlused edastatakse Suurbritanniale, kuid leppeta lahkumise olukorras rakendatakse Haagi konventsiooni, mille puhul on protseduur aeganõudvam.

Mõnevõrra tõsisemalt mõjutab leppeta lahkumine pooleliolevaid kriminaalasju. Leppeta Brexiti hetkest muutub õiguslik alus kodanikke vahistada, kinni pidada ja teostada uurimismenetlusi. Eestil on Suurbritanniaga käsil neli Euroopa vahistamismääruse juhtumit, britid on lubanud enne leppeta lahkumist esitatud Euroopa Liidu vahistamismääruste menetlemist jätkata.

Kolmas suurem kitsaskoht on andmekaitse nõuete muutumine, kus olukorda lahendaks adekvaatsusotsuse kiireloomuline langetamine, mille kiire langetamise osas Euroopa Komisjon optimistlik pole. Tsiviil- ja kriminaalkoostöö, samuti andmekaitse valdkonnas on Eesti eelistus reguleerida tulevased suhted Euroopa Liidu üleselt, mitte kahepoolsete lepingutega.

Juhul, kui Suurbritannia astub Euroopa Liidust välja ilma lepinguta, vajavad tööstusomandi valdkonnas lahendamist probleemid, mis tekivad seoses sellega, Ühendriigis ei kehti enam Euroopa Liidu kaubamärk, ühenduse registreeritud ja registreerimata disainilahendus ning ühenduse taimesort. Nende õiguste omanike huvides oleks see, kui britid tagaksid neile samaväärse riigisisese õiguse või lihtsustaks selle saamist. Tagada tuleks ka Euroopa Liidu geograafiliste tähiste kaitse Suurbritannias.

Briti seadusandluses on olemas sätted, mille kohaselt ei tohiks Suurbritannia intellektuaalomandi amet registreerida kaubamärki, mille taotlus on esitatud pahauskselt, näiteks teadlikuna samasuguse ELi kaubamärgi olemasolust ja sooviga see Ühendkuningriigis niiöelda kaaperdada. Kuna see on Suurbritannia õiguses kehtestatud niinimetatud absoluutse keeldumisalusena, peaks intellektuaalomandi amet seda võimaluste piires ise hindama.  Kui selline kaubamärk ikkagi registreeritakse, on võimalik hiljem nõuda selle kehtetuks tunnistamist.

Välis- ja julgeolekupoliitika

Euroopa Liidu ja Suurbritannia välis- ja julgeolekupoliitika andmevahetuse lõppemise mõju pole Eestile kriitiliselt oluline ega põhjusta olulist infokadu, kuna Eesti ja Ühendkuningriigi vahel on toimiv kahepoolne salastatud teabe vahetamise leping, lisaks toimub infovahetus NATOs. Laiem ja tõsisem tulevaste suhete probleemistik on seotud Suurbritannia kui Euroopa ühe suurriigi ja samameelse partneri eemalejäämisega ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisest ja sellesse panustamisest.

Ühendkuningriigi leppeta lahkumine ei mõjuta brittide sõjalist kohalolekut NATO liitlaste lahingugrupis Eestis.

Kliima

Euroopa Liidu kliimapoliitika erimeetmega tagatakse, et leppeta Brexit ei mõjuta negatiivselt heitkogustega kauplemise süsteemi sujuvat toimimist ja selle vastavust keskkonnaeesmärkidele. Selleks peatas Euroopa Komisjon ajutiselt alates 1. jaanuarist 2019 lubatud heitkoguse ühikute eraldamise Suurbritanniale ja kauplemise nendega. Samuti võimaldas komisjon 31. detsembrini 2020 heitkogustega kauplemise aastakvooti Briti firmadele Euroopa Liidu turul osalemisel ning edaspidi eristatakse Euroopa Liidu ja Suurbritannia turud raporteerimisel.