Ühiskondliku tõe moodustamise uued mõttemudelid

Ülo Vooglaid Foto: Liis Treimann

Ülo Vooglaid avaldas seminarides arutatud teemadest sisuka teoreetilise elutöö kokkuvõtte. Alapealkirja järgi on teos kõigile, kes soovivad iseseisvalt mõelda. Suurema seltskonnaga koostatud käsiraamatut võiks nimetada ka ühiskonnaõpetuse (sotsioloogia) teatmikuks, mille peateema on inimese, keelekogukonna, ühiskonna ja juhtimise vahelised seosed.

Konspektiivsest ja ideoloogiavabast tekstist on eemaldatud kõik liigne. Teosesiseses seostesüsteemis eristuvad rohelise värviga viited varasematele või järgnevatele alapeatükkidele. Mõistete seletused ja lisatud joonised abistavad keerulise seostevõrgustikuga teksti mõistmist.

Isemõtleja käsiraamatus juhendatakse, kuidas saada elanikust kodanikuks ehk kuidas muutuda ühiskondlikust võhikust oma tegevusvaldkonna asjatundjaks. Ülo Vooglaid soovib vaatemänguühiskonna ükskõiksest tarbijast kujundada loovalt tegutsevat asjatundjat. Rahvast peab saama kodanikkond ning meie riigi ja ühiskonna elukorralduse rahuldavaks toimimiseks peavad elanikud käituma kodanikena (lk 57).

Autor kujundab teoreetilise kava, kuidas parandada meie ühiskonda. Ta alustab kõige tähtsamast – inimesest ja elust – ning jõuab läbi ühiskonnateemade suhtlemise, tegevuse, hariduse ja juhtimiseni. Teos lõpeb koostöö rõhutamise ning Eesti ühiskonna põhimuredega, milleks on vaesus, hirmud ja ühiskondlike muutuste elluviimise korraldus.

Käsiraamatu loogilises järjestuses 13 peatükki on teoreetiliste tõdede kogumik, kuhu on peidetud võimalikud tegutsemisjuhised. Põhjalikult läbi mõeldud ja tabavalt sõnastatud lausungitega kirjeldatakse, kuidas asjad võiksid paremini olla. Autoril on iseloomulik võime paari lausega kummutada üldkehtivaid arusaamatusi, näiteks müüti meie haridusest (lk 256j, 303j). Ta selgitab vahel ühe lausega mitme mõiste tähenduse (nt: arusaamine tuleb mõtlemisega, aga mõistmine kujuneb suhtlemisega; väärtuseks on vaid korrastatud teadmine).