Eesti chosisme

Jüri Talvet Foto: Lauri Kulpsoo

Nime Jüri Perler taga on Jüri Talvet, see ei ole klassikaline pseudonüüm, vaid avalik allonüüm (teine nimi), nagu autor ise raamatu tagakaanel meile seletab. Võetud on nimi oma vanaisa, Jäärja vallakirjutaja Jaan Perleri auks (ilus!) ning selle nime all avaldab muidu südamlikkuse poolest tuntud Talvet veidi sarkastilis-iroonilisemaid tekste. „Oikumeenilises missas“ on ühe aasta välisuudised raiutud ridadesse, murtud värssideks ning poeemiks kokku laetud.

Pealkirja esimest sõna lahata pole vist keeruline: oikumeeniline on laiemas tähenduses ülemaailmne, üldine, sõna levinum sisu on uskude-konfessioonide-sektide koostöö. Mõlemad klapivad värsskroonikaga täpselt, esitatud uudiste hoovusest valitud sõnumid on õige mitme meelsusega ning õige mitmest maailma kandist. Tundub, et kõige rohkem kordub Putini nimi ning toponüümina Venemaa (või mõni selle osa), nõnda et tekst peaks kaunis adekvaatselt peegeldama meie ajalehtede sõnumeid. Välja võime lugeda autori poliitsümpaatiat, see on diktatuurivastane.

Teise sõna lahtimuukimisega nii lihtsalt ei lähe. Missa on katoliiklastel-anglikaanidel ja teistelgi armulauaga jumalateenistus, võibolla on Perler siin mõelnud vaimuliku pöördumist kirikuliste poole, seega oleksid siis uudiseid edastavad teadeteagentuurid meie usuleiges maailmas vaimulikud, uudiste lugejad – seega meie – kirikulised. Usun, et Perler tahab öelda, et meie maailma poliitiline toimimine ning selle toimimise kuulutamine sarnaneb missaga. Või ma eksin?

Küsigem nüüd, kui palju on kunsti poliituudiste värsiridadesse paigutamises. Pole ju värsimõõduski midagi kindlat ega korrapärast, riimid on samuti teadlikult lihtsad, tihti assonantsriimid, kaugel puhtusest, kusjuures riimipaari või -kolmikusse on taoti sattunud ühitamatu sisu.