Moositalu Matsalu veerel: Margus Maripuu paneb Läänemaa maitsed hoidisepurki 

Tänava talu peremees Margus Maripuu hoiab käes oma taluköögis tehtud kihisevaid jooke, leedriõieäädikat ja põldmarjasinepit. Foto: Remo Tõnismäe

Põldmarjasinepit või leedrimarmelaadi? Läänemaalt Tänava talust saab. Kui sinnakanti ei satu, soovitab talu peremees Margus Maripuu sisemaa rahval ikkagi sõita läänerannikule, kus sealsele maitsemaailmale iseloomulikud põld- ja musta leedri marjad küpseks on saanud. Mõlemast saab keeta imehead marmelaadi, mida pimedatel õhtutel juustukõrvaseks pruukida.

Pole ime, et Helina ja Margus Maripuud Tallinnast Läänemaale Haeska külla tõmbab. Avanev vaatepilt meenutab pastoraalset idülli: enam kui saja-aastane korrastatud rehielamu ühes aida ja laudaga, vanad õunapuud, alõtšad, vaarikad. Seda kõike ääristab 1930ndatel istutatud kõrge kuusehekk, mis peab kinni Matsalu lahelt tulevad läänetuuled ja hoiab ilmastiku eriti talvel pehmema.

Muu hulgas ainulaadsete marjasinepite, juustumooside ja kihisevate jookidega ümberkaudsetel laatadel, poodides ning OTTi toiduvõrgustikus austajaid kogunud Tänava talu asub üsna Matsalu rahvuspargi servas ja pärandmaastike keskel, üle tee jääb iidne hiiemägi. Kuigi hiiest on alles vaid mõned kivid, annab selle lähedus mitmesaja aasta vanusele talukohale peremehe sõnul ometi kuidagi erilise hingamise ja ettevõtmisele hea energia.

Väravas, nagu ka lähikonna metsatukkades, kasvab must leeder, põhiliselt Eesti läänerannikul ning saartel leiduv puu, mille valgetest õitest ja mustjatest marjadest saab erilise mekiga siirupit, moosi ja veini. Peremees osutab ka talu taha hiljuti rajatud musta leedri istandikule, kust ta tulevikus loodab hoidisteks marjalisa noppida. Ent mustast leedrist kõneldakse sealkandis ka haldjatega seonduvaid pärimuslugusid. «Leedrit peeti vanasti eriliseks puuks, see oli justkui värav haldjariiki ja suvisel pööripäeval võis selle all haldjaid tantsimas näha,» mainib koha ajalugu ja legende uurinud Margus Maripuu ning lisab, et maja taastamisel leidis pere lausa 18. sajandist pärit detaile, näiteks uste tendripostid.