/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2019/08/08/12447283t1h9d58.jpg)
Täna toimub kliimaneutraalsuse konverents, mis otsib vastuseid Eesti kliimatuleviku ja kliimaneutraalsuse tagamiseks. Peaminister Jüri Ratas kinnitas, et keskkonnamõjude vähendamine toob kaasa muutusi, kuid see on meie kohustus ja vastutus.
Jüri Ratas: meie kohustus on iseenda mõju keskkonnale vähendada (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Pariisi kliimaleppeni jõudmine võtnud aega üle 20 aasta ning alles nüüd on 185 riiki, sealhulgas ka Eesti, lõpuks nõustunud oma mõju keskkonnale kontrolli all hoidma.
«Praeguse tempoga jätkates võib keskmine õhutemperatuur tõusta veel mitu kraadi. Meie kohustus ja vastutus on iseenda mõju keskkonnale vähendada. See on meie vastutus oma koduplaneedi ja järeltuleva põlvkonna ees,» sõnas peaminister.
Ratase sõnul on kliimamuutuste ohjeldamisel eriti oluline roll Euroopa Liidu riikidel, kes on nii suunanäitajad kui eestvedajad. «See on suur vastutus kogu planeedi ja inimkonna ees,» sõnas ta ja lisas, et muidugi kaasneb sellega ka mure, et nii mõnedki riigid on oma tegevuste ja mõtteviisiga maha jäänud.
«Meie ees seisavad märgilised valikud, kuhu ja kuidas suunata oma järgmiste kümnendite investeeringud, et Euroopas oleks jätkuvalt hea ja turvaline elada,» sõnas Ratas ja lisas, et kahtlemata on jätkusuutlikkus suur konkurentsieelis.
Peaminister kinnitas, et kliimaneutraalse ühiskonna ja majanduseni jõudmine toob endaga muutusi ning Eesti peab arengutega kaasas käima. Muutusi vajavad Ratase sõnul nii energiatootmine kui ka transport ning üleminek jätkusuutlikele ressurssidele on paratamatu. Samuti tuleb lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud katsumused ning üle vaadata meie igaühe isiklikud käitumisharjumused ja mõtteviisid pakendatud toodete kasutamisel, vee ja energia säästmisel ning liikumisviisides.