Euroopa Keskpank alustab novembrist taas rahatrükki

Euroopa keskpanga presidendi Mario Draghi eestvedamisel otsustati eile, et novembrist läheb rahatrükiks. EPA/RONALD WITTEK FOTO: Ronald Wittek/Epa Foto: Ronald Wittek/EPA

• EKP meetmeet paketi mitmekesisus on ilmselt euroajaloo suuri
• Paketi maht on kolme ja poole aasta suurim
• Otsuse poolt ei olnud kõik, aga hääletada polnus vaja

Madis Mülleril, Saksamaa keskpanga juhil Jens Weidmannil ja veel mitmel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu liikmel ei õnnestunud organisatsiooni presidenti Mario Draghit ja teisi rahapoliitika otsustajaid veenda, et rahatrüki taasalustamine on enneaegne.

Eilsel koosolekul otsustas nõukogu alandada keskpanga hoiuseintressi 0,1 protsendipunkti võrra, –0,5 protsendini, ning veelgi tähtsam, taasalustada novembris suuremahulist võlakirjade ostuprogrammi ehk rahatrükki.

Nõukogu koosolekule järgnenud pressikonverentsil ei soostunud Draghi välja ütlema arvu, kui paljud euroala riikide keskpankade presidentidest ja EKP juhatuse liikmeist, kes samuti nõukogusse kuuluvad, olid otsuse vastu. Samas kinnitas ta, et poolt oli nii paljud nõukogu liikmed, et hääletada polnud vaja. «Konsensus oli nii lähedal, et hääletada polnud vaja,» toonitas Draghi, kes rääkis nõukogu liikmete erinevatest seisukohtadest tavatult palju.

Võib oletada, et hääletamist polnud vaja korraldada ka seetõttu, et kaks varaostu taasalustamise oponenti – Prantsusmaa keskpanga juht François Villeroy de Galhau ja Madis Müller – rotatsiooni tõttu hääletada ei saanud. Samas toonitas Draghi, et kõik nõukogu liikmed olid ühel meelel, et midagi tuleb ette võtta.

«Kõik olid nõus, et on vaja tegutseda. Erinevus seisnes selles, kui intensiivselt,» selgitas EKP president.

Võib järeldada, et otsuse taga on pigem poliitilised riskid – eelkõige Brexiti mõju ning USA ja Hiina vaheline kaubandustüli, mis võib laieneda ka USA ja Euroopa vaheliseks kaubandustüliks.

Aga tegutseti tõesti jõuliselt. Ilmselt opereeriti kõige mitmekesisema rahapoliitika paketiga euroala ajaloos ning mahult suurimaga viimase kolme ja poole aasta jooksul. Lisaks baashoiuste intressimäära alandamisele 0,10 protsendipunkti võrra, miinus 0,5 protsendini, ning alates novembrist väärtpaberite kokkuostuprogrammi ehk rahatrüki alustamisele mahus 20 miljardit eurot kuus, muudeti kommertspankade pikaajaliste laenude tingimused soodsamaks.

EKP lõpetas (eile selgus, et siiski vaid katkestas) eelmise varaostuprogrammi, kogumahus 2,6 triljonit dollarit, alles selle aasta algul. Uue programmi kestusest teada ei antud, öeldi vaid, et see vältab nii kaua kui vaja.

Draghi sõnul oli otsus vastuseks jätkuvalt madalale inflatsioonile ja investorite inflatsiooniootuste järsule langusele ning euroala majanduse nõrkusele. Samas alandas keskpank euroala majanduskasvu prognoosi 0,1 protsendipunkti võrra, 1,1 protsendini, ja järgmise aasta kasvuprognoosi 0,2 protsendipunkti võrra, 1,2 protsendini, mis iseenesest ei ole nii suured kärped. Ka inflatsiooniootused on all eelkõige tänu nafta hinnale.

Seega võib järeldada, et otsuse taga on pigem poliitilised riskid – eelkõige Brexiti mõju ning USA ja Hiina vaheline kaubandustüli, mis võib laieneda ka USA ja Euroopa vaheliseks kaubandustüliks.

Väga kiiresti reageeris EKP otsusele meistersäutsuja Donald Trump.

Euro kurss langeski esimese hooga 0,7-protsenti 1,095 dollarini euro, mõni tund hiljem Euroopa ühisvaluuta aga toibus ning oli õhtuks kerkinud juba 0,26 protsenti, 1,104 dollarini.

«Euroopa Keskpank, tegutsedes kiiresti, alandas intressimäära 10 baaspunkti. Nad püüavad ja neil õnnestus nõrgestada eurot VÄGA tugeva dollari suhtes, mis kahjustab USA eksporti. Aga Fed (USA keskpanga roli täitev Föderaalreserv – T. O.) istub ja istub ja istub,» säutsus USA president veidi vähem kui pool tundi pärast EKP otsuse teadaandmisest. Trump on Fedi korduvalt kõrge baasintressi pärast kritiseerinud.

Euro kurss langeski esimese hooga 0,7-protsenti 1,095 dollarini euro, mõni tund hiljem Euroopa ühisvaluuta aga toibus ning oli õhtuks kerkinud juba 0,26 protsenti, 1,104 dollarini. Aktsiaturgudele mõjus EKP otsus igal juhul positiivselt.

Draghi toonitas ka juba korduvalt varemöeldut, et euroala majanduse stimuleerimiseks peaksid valitsused rohkem pingutama. «Konsensuslikult leiti, et peamiseks tööriistaks peaks olema eelarvepoliitika,» rõhutas Draghi.

Hollandi suurpanga ING Saksamaa haru peaökonomist Carsten Brzeski ütles Financial Timesile, et tegemist oli Mario Draghi viimase «kõik, mis võimalikuga» (viide Draghi 2012. aasta suvel peetud kõnes, kus lubas teha euro päästmiseks kõik, mis võimalik – T.O.).

«Vaatamata turgude elevusele jääb õhku küsimus, kas sellest piisab, et majanduskasv ja inflatsioon taas normaliseeruksid, sest tõeliseks elevandiks ruumis on fiskaalpoliitika,» nentis Brzeski.