Eesti võttis ametlikult kasutusele Smart-ID

Nutitelefon. Foto: Tairo Lutter

Eesti riigi keskne autentimisteenus andis eile ametliku tunnustuse uusimale ja suurima kasutajaskonnaga mobiilsele tuvastusvahendile Smart-ID-le.

See tähendab, et näiteks riigi keskportaali eesti.ee saab siseneda nii ID-kaardi, mobiil-ID kui ka Smart-ID abil. Lisaks on kasutusel pangalingid, kuid need heidab riik lõplikult üle parda tõenäoliselt järgmisel aastal. Smart-ID plahvatuslikult kasvanud kasutajate hulka arvestades on uuendus äärmiselt oluline. Praegu kasutab Eestis seda teenust 451 747 inimest, samas kui pikka aega turul olnud mobiil-ID kasutajate arv on vaid 223 700.

Põhjus peitub suure tõenäosusega selles, et Smart-ID kasutamiseks pole vaja spetsiaalset SIM-kaarti ning teenus on tasuta – vaja on vaid internetiga ühendatud mobiiltelefoni või tahvelarvutit.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Margus Armi sõnul oli Smart-ID tunnustamiseks ametliku identifitseerimisvahendina vaja täita kolm eeldust: tehniline valmisolek, kokkulepe Smart-ID looja SK ID Solutionsiga ning Smart-ID kui autentimisvahendi usaldustaseme hindamine.

Eesti identifitseerimisvahendite hetkeseis:

• Aktiivseid ID-kaarte: 1 321 378
• Mobiil-ID kasutajaid: 223 700
• Smart-ID kasutajaid: 451 747

Euroopa õigusruumis jaguneb tehnoloogia usaldusväärsus kolmeks: «madal», «märkimisväärne» ja «kõrge». Igale kategooriale kehtivad kindlad parameetrid ning neid hindamisgrupp Smart-ID puhul ka analüüsis, tuginedes SK esitatud dokumentidele

Smart ID-ga saab digiallkirja saab anda igal pool, kuid mitte enam levinud dokumentide allkirjastamise teenust DigiDoc4 kasutades.

«Meile antud dokumentatsiooni ja hindamisprotsessi käigus täiendavalt esitatud küsimuste põhjal hindas töögrupp Smart-ID turvalisuse «kõrgeks», mis tähendab, et see on samaväärne Eesti ID-kaardi ja Mobiil-IDga,» sõnas Margus Arm.

SK ID Solutionsi juhataja Kalev Pihl märkis, et nende huvi on alati olnud, et kõik meie elektroonilised identifitseerimisvahendid oleksid võimalikult turvalised. «Smart-ID-l oli Eestis seni siiski veel üks puudus võrreldes riiklike vahenditega,» nentis ta. «Nüüd on aga ka Smart-ID teenus paberitel nii valmis, kui ta olla saab – tehniliselt ei saa kasutatava ja kasvava teenusega töö kunagi päriselt valmis.»

Selleks et lisaks eesti.ee portaalile ka teised riiklikud veebikeskkonnad Smart-ID toe saaksid, tuleb neil hakata kasutama riigi keskset autentimisteenust. Praegu on sellega liitunud umbes 60 asutust või teenusepakkujat. Katsetamisel on veel kaks korda sama palju.

Dokumente allkirjastada ei saa

Riigiportaalides saab Smart-IDga teha samu toiminguid, mida Mobiil-IDga. On võimalik sisse logida e-teenustesse ja anda digiallkirja. Viimast saab anda igal pool, kuid mitte enam levinud dokumentide allkirjastamise teenust DigiDoc4 kasutades.

Kui vaadata Eesti eID-vahendite kasutustasusid, siis ID-kaart on kõige odavam, järgneb Mobiil-ID ning Smart-ID on kõige kulukam.

See on praegu Smart-ID suurim puudus, kuid arendustöö lahenduse nimel käib ja loetakse ka juba raha. Nimelt tasub DigiDoc4 abil antud digiallkirjade eest samuti riik ehk RIA, ent tasuta allkirjad on mõeldud eelkõige inimestele oma isiklike dokumentide allkirjastamiseks.

Armi sõnul on siinjuures kõige keerukam küsimus mõistlike piirangute seadmine. «Riik maksab eelkõige isiku eraeesmärgil antud digiallkirjade eest ja ei peaks kinni maksma kõiki ettevõtlusega seotud toiminguid,» selgitas ta. «Oleme harjunud sellega, et riik tagab 10 digiallkirja kuus igale ID-kaardi omanikule. Nüüd on aga juures veel Mobiil-ID ja Smart-ID ning kõik teeb asja keerulisemaks.»

Kõige kallim teenus

Smart-ID kasutamise mitte nii roosiline pool on selle hind. Kui vaadata Eesti eID-vahendite kasutustasusid SK hinnakirjas, võib üldjoontes öelda, et ID-kaardi kasutamine on kõige odavam, järgneb Mobiil-ID ning Smart-ID tuleb kõige kulukam.

Põhjus peitub selles, et kuna Smart-ID on lõppkasutajatele tasuta, siis peavad teenuse vahendajad maksma selle eest SK-le Mobiil-IDga võrreldes poole suuremat tasu.

Arm tõdes, et hinnaläbirääkimiste käigus tuli SK siiski riigile vastu ja pakub Smart-ID teenust riigiportaali eesti.ee sisenemiseks ja DigiDoc4 tarkvaraga allkirja andmiseks hinnakirjast märksa soodsamalt. Kokkuleppe järgi maksab RIA riigiasutuste eest SK-le Smart-ID kasutamise eest ise.

Kui vaadata RIA poolt, siis kulutavad nad Riigi Autentimisteenusele ja DigiDoc4-le juba praegu 75 000 – 100 000 eurot aastas. Lisanduv Smart-ID tasu võib tähendada, et tuleb hakata senisest kolmandiku võrra rohkem maksma.

Pangalingid kaovad

Mis puutub aga pangaveebide kaudu e-teenustesse sisenemisse, siis see võimalus võib üsna pea kaduda. Kuna selleks saab praegu kasutada vaid pankade välja antud PIN-kalkulaatoreid, mille turvalisust ei ole üldse hinnatud, siis on selle tase Euroopa klassifikatsioonis automaatselt «madal».

«Kindlasti jälgime kasutusstatistikat ja vaatame mõned kuud, kas ja kuidas pangalinkide kasutus pärast Smart-ID kasutuselevõttu muutub, ning kaalume võimalusi pangalingist loobumiseks,» ütles Arm.

Samas näitab näiteks pangaliidu esimese kvartali info, et ligi 12 protsendil juhtudest sisenetakse pangaveebidesse endiselt PIN-kalkulaatoriga. See on märkimisväärne kasutajate hulk.

«Kindlasti on veel inimesi, kes ei ole ei ID-kaardi, Mobiil-ID ega Smart-ID kasutajad, ning kuidagi peavad ka nemad riigiteenustele ligi pääsema,» nentis Arm.

Mis puutub Mobiil-ID saatusesse, siis see lahendus on riigile ostetud hankelepinguga, mis ükskord lõppeb.

«Vaatame hetkel aktiivselt, mis võiks olla Mobiil-ID nn jätkulepinguks,» ütles Arm. Praegu antakse inimestele Mobiil-ID viieks aastaks, seega lähimad viis aastat peaks see igal juhul veel töötama.