:format(webp)/nginx/o/2019/09/12/12553602t1h6c0f.jpg)
Kool ei tegutse vaakumis ja isegi kui meil endil pole parajasti klassiruumiga vahetut kontakti, vajavad õpetajad meie kõigi tuge ning õpilased meie kõigi elukogemust ja teadmisi. Kel aega ja võimalust õpetajaks hakata ei ole, saab minna külalisõpetajaks, kutsuda õpilased oma töövaldkonda vaatama või võtta endale töövari.
Eesti klassiruumid on enamasti külalistele avatud ja meie Euroopa kolleegid sageli ahhetavad, kuidas saab nii olla, et üheks tunniks õpilaste ette jõudmiseks ei olegi vaja keerukat lubade süsteemi. Ajuti kuulen aga õpetajatelt, et lapsevanematel pole külalistundideks aega või julgust ja pealegi peaks saama ja saavadki õpetajad ju õppetööga ise hakkama. Milline võiks siis olla igaühe panus kooliharidusse?