/nginx/o/2019/07/05/12330313t1hddbb.jpg)
/nginx/o/2019/07/25/12402804t1ha94b.jpg)
Keskkonnaminister Rene Kokk ei osanud anda vastuseid, kas ja kuidas kavatseb Eesti liikuda ELi kliimaeesmärkide saavutamise poole.
Keskkonnaminister Kokk jäi kliimaneutraalsuse saavutamises kidakeelseks: kahtlemata on väljakutseid (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu suure kliimaneutraalsuse eesmärgi poole liikumisele vajutasid avalikult pidurit neli riiki, nende seas Eesti. Valitsuse põhjenduseks oli soov ära oodata analüüs, mis näitaks, kas ja kuidas on Eestil võimalik 2050. aastaks kliimaneutraalsuse suunas liikuda.
Nüüd on Stockholmi Instituudi (SEI) uuring peaaegu valmis ning valitsusele on selle kokkuvõtet ka tutvustatud. Täna kirjutas sel teemal artikli ka Postimees, kus paluti selgitusi ka keskkonnaminister Rene Kokalt.
Kuigi teema on keerukas ja nüansirohke, kus keskkonnaminister peaks olema see, kes suudab anda kõige ammendavamaid selgitusi, jäi Kokk oma pressiesindaja vahendusel edastatud vastustes äärmiselt tagasihoidlikuks.
Kui oluline sisend kõnealune analüüs valitsusele on edasiste tegevuste planeerimiseks?
Kahtlemata on analüüsi tulemused aluseks järgnevatele aruteludele, mis puudutavad kliimaneutraalsuse eesmärke.
Nüüd, mil selgus, et kliimaneutraalsuse saavutamine on võimalik, kas valitsus annab oma heakskiidu sellele? Kas valitsuses on üksmeel selles, et aastaks 2050 võiks saavutada kliimaneutraalsuse?
Tegemist oli alles esmaste uuringu tulemuste vahearuteluga. Kliima- ja energiakomisjon arutab seda teemat edasi 30. septembril.
Mis on valitsuse esimesed sammud, mis selle analüüsi tulemusel astutakse, kui astutakse?
Tegelikult suvel valitsus juba astus suure sammu – otsus raudtee elektrifitseerimiseks hiljemalt 2028. aastaks ja uute elektri- ja hübriidrongide ostmiseks. Et aga tegemist on esmaste uuringu tulemustega, siis kindlad sammud selguvad uuringu lõplikul valmimisel. Uuringu tulemuste detailsem arutelu ongi kliima- ja energiakomisjoni järgmise 6 kuu tööplaanis.
Millised SEI raportis esitatud meetmed võivad olla kõige keerulisemad rakendada?
Praegu on keeruline hinnata raskusastet, sest aruanne pole lõplik. Küll aga saab öelda, et väljakutseid on kindlasti igas valdkonnas.
Mis teemad eile (teisipäeval) energia- ja kliimakomisjonis veel jutuks tulid?
Kõige parema ülevaate saab Vabariigi Valitsuse lehel olevast ülevaatest.