Aruanne: kohalike omavalitsuste ametnike palk tegi hüppelise tõusu

Raha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk tegi viimaste aasta suurima hüppe, tõustes 1607 euroni, selgub täna esitletud avaliku teenistuse 2018. aasta aruandest. Riigiametnike keskmine brutopalk tõusis 1729 euroni. 

Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1729 eurot, kasvades aastaga 6,9 protsenti, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1607 eurot, kasvades aastaga 11 protsenti.

Eesti keskmine brutokuupalk kasvas möödunud aastal 7,3 protsenti, tõustes 1310 euroni. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste kiiremale palgakasvule on mõju avaldanud ka läbi viidud haldusreform, mis tõi kaasa muudatused ametnike vastutuses ja tööjaotuses, põhjendatakse aruandes. Riigiametnike keskmine brutokuupalk on veidi üle 100 euro võrra kõrgem kui kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikel. Märkimisväärne palgakasv kohalikul tasandil on palgaerinevust riigiametnikega oluliselt vähendanud.

Ametnike keskmise palga tõus viie aasta lõikes: 

Ametnike keskmine brutopalk Foto: Rahandusministeerium

​Riigihalduse minister Jaak Aab iseloomustas möödunud aastat kui regionaalsete reformide rakendumise aastat. Haldusreformi käigus moodustus ühinemiste teel 51 uut kohaliku omavalitsuse üksust ehk umbes 2/3 tänastest omavalitsustest. Avalike teenistujate arv vähenes aastaga 720 võrra, sellest 108 ametikohta vähenes kohalikes omavalitsustest. Siin on oma mõju 2017. aasta haldusreformil. Sealhulgas on vähenenud juhtide, raamatupidajate, aga ka näiteks abiteenistujate (haljastustööliste, auto- ja bussijuhtide, koristajate) osakaal. 

Ametnike arvu vähenemine on osa pikaajalise eesmärgi täitmisest teha riigiasutustes ja -ametites vähema arvu inimeste ja kuludega paremat tööd. «Suurenenud on ametnike arv, kes saavad keskenduda ühele kindlale ülesandele, mitte ei täida ülesannet näiteks 0,3 või 0,5 koormusega kõrvuti teiste kohustustega,» selgitas minister. 

«2018. aasta oli tõepoolest regionaalsete ümberkorralduste aasta ja seda mitte ainult omavalitsuste vaates. Ka riigiasutused andsid oma panuse,» toonitas Aab. Nimelt osales riigipalgaliste töökohtade väljaviimise protsessis üle neljakümne riigiasutuse, riigi sihtasutuse ja avalikõigusliku institutsiooni. Maakondadesse loodi uusi avaliku teenistuse ametikohti (nt piirkonnapolitseinikud) ning koliti töökohti ka Tallinnast (nt keskkonnaametnikud, maksu- ja tolliametnikud, statistikud, IT-spetsialistid).

Märgiline oli ka maavalitsuste ehk keskvalitsuse kohapealsete märgiliste esinduste kaotamine alates 1. jaanuarist 2018. «Vastutuse suurenemine kohalikul tasandil on tähendanud ka seda, et maakondliku arendustegevuse eest vastutavad nüüd omavalitsused üheskoos. Riik ei pea kohaliku elu arendamisse liigselt sekkuma,» täheldas Aab aruandes. 

«Mida professionaalsem ja konkurentsivõimelisem on meie avalik teenistus, seda paremaid teenuseid saame osutada oma kodanikele ja ettevõtjatele ning seda üle Eesti,» tõi Aab välja. Siin peitub ka kohalike omavalitsuste ametnike märkimisväärselt suurema palgatõusu põhjus. 

Avalikus sektoris töötas eelmisel aastal kokku 132 225 inimest. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 27 569 teenistujat (20,9 protsenti). Avaliku sektori töötajaskond tervikuna on vähenemistrendis, aastaga vähenes ka avalik teenistus 2,5 protsendi ehk 720 teenistuja võrra. Võrreldes eelmise aastaga vähenes avalike teenistujate arv kohalikes omavalitsustes 108 võrra ning riigis 612 võrra. 

Avalikest teenistujatest töötas 22 005 riigi ametiasutustes ning 5564 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Märkimisväärse osa avalikest teenistujatest moodustavad eriteenistujad ehk politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad ja teised. 2018. aastal oli avalikus teenisuses 10 035 eriteenistujat, moodustades avalikust teenistusest üle kolmandiku (36,4 protsenti). Võrreldes 2017. aastaga vähenes eriteenistujate hulk 0,2 protsenti ehk 24 võrra.

Avalik teenistus on jätkuvalt suhteliselt noor – keskmine vanus oli 43,4 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on ülekaalus nooremaealised mehed. Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 41 protsenti, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 60 protsenti.

Rahandusministeeriumis valminud aruanne esitatakse nüüd valitsusele ja riigikogule heakskiitmiseks.

Enim vabu kohti siseturvalisuse valdkonnas

Aruandest selgub, et aastal 2018 oli enim vabu töökohti politsei- ja piirivalveametis, päästeteenistuses, vanglateenistuses ja kaitseväes. Töötajate sihtgrupp, keda nimetatud valdkonnas peamiselt vajatakse, on sarnane ning asutused konkureerivad lisaks eraturule ka omavahel. Probleemiks värbamisel on eelkõige sobiva sihtgrupi piiratus tööjõuturul.

Tööjõuturul valitsev IT spetsialistide puudus mõjutab üha enam ka valitsussektori asutusi. IT-asutuste personaliotsingute arv on 2018. aastal hüppeliselt tõusnud (läbi viidi 347 konkurssi), võrreldes 2017. aastaga tõusis personaliotsingute arv 120 otsingu võrra.

Avalikele ja sisekonkurssidele laekus 2018. aastal kokku 48 262 avaldust (2017. aastal laekus 42 914 avaldust), mis tähendab, et keskmine avalduste arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta oli 9.