Tunnistaja: Tuulberg andis mulle 50 000 eurot purjevõistluse tarbeks

Aivar Tuulberg kohtus. Foto: Erik Tikan/Postimees

Tallinna endise linnapea ja Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuse protsessil Harju maakohtus teisipäeval ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi süüepisoodide asjus tunnistusi andnud Mati Sepp  kinnitas, et Tuulberg andis talle 50 000 eurot purjetamisvõistlustel osalemise ettevalmistamiseks ehk sama suure summa, mille Tuulberg oli sularahana pangaautomaadist välja võtnud ja mis oli süüdistuse järgi altkäemaks Savisaarele. 

Sepp märkis esmalt, et tunneb Tuulbergi juba üle 15 aasta ja seda läbi ühise purjetamishuvi ja purjetamisega seotud ettevõtmiste, samas Savisaart tunnistaja enda väitel ei tunne. «Oleme koos Tuulbergiga osalenud ka purjetamise tiitlivõistlustel. Aastal 2014 käis Aivar minu juures laagris ja osalesime ka võitlustel,» meenutas Sepp. 

Tunnistaja rääkis kaitsja küsimustele vastates, et Eestis maksavad avamerepurjekad 100 000 – 500 000 eurot ja nende aastaeelarved on 50 000 – 500 000 eurot. Kui aga tal tekkis 2014. aastal Tais purjelaagris olles ühiselt Tuulbergiga mõte osaleda 2015. aastal kahel tiitlivõistlusel, sai temast meeskonna mänedžer ja ka roolimees jahil, samas kui Tuulberg võttis enda õlule jahi kapteni rolli. «Kahe tippvõistluse ettevalmistamisega kaasnesid kulud purjede soetamiseks, paadi rentimiseks, deposiidiks, lisaks logistilised kulud. Ja need kaeti osalejate poolt põhimõttel, et kellel on rohkem finantsvõimekust, see katab kulusid rohkem,» meenutas Sepp. 

«Meil oli Aivariga hea kokkulepe, et tema finantseerib stardihetkel, et saaksime rahulikult ettevalmistusega alustada. Aivar maksis 2014. aasta lõpus 50 000 eurot sularahas, mis kattis poole vajaolevast rahast. Väga paljud kulud MMil on sularahakulud, näiteks jahi rendi eest tuleb tasuda eraomanikele ja ka deposiit tuleb maksta eraomanikele,» ütles Sepp, lisades, et raha saamise täpset päeva ta ei mäleta, samuti ei meenu talle täpselt, kus ta Tuulbergilt raha sai.  

Ta meenutas, et toona, 2014. aastal olid tal varem äri tabanud ebaõnne tõttu pangaarved suletud ja seetõttu sobis talle raha liikumine sularahas hästi. Tuulbergilt saadud raha eest läks Sepa sõnul töö käima. «Ma sain tellida purjed ja kokku leppida jahi rentimise ja deposiitmakse,» selgitas Sepp. «Aivari antud summa oli garantii, et üritus üldse toimub. 15 000 kandsin kohe MTÜ Eesti Match Race Liidu arvele purjede tellimiseks,» ütles Sepp, lisades, et kõik tema arveldused Tuulbergiga on kogu aeg toimunud sularahas.  

Süüdistuse järgi pöördus Tuulberg 2014. aasta novembris Tallinna linnavalitsuses linnapea töökabinetis toimunud kohtumise käigus Savisaare poole palvega korraldada Kultuurikatla hoonesiseste kommunikatsioonisüsteemide ja võrkude ehitushankest ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja OÜ Tafrix pakkumuse kõrvaldamine, misläbi saaks SA Tallinna Kultuurikatel tunnistada edukaks ning sõlmida hankelepingu ühispakkujatega OÜ Astlanda Ehitus ning Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS, mille üheks omanikuks oli Aivar Tuulberg ise.

Süüdistuse järgi nõustus Savisaar Tuulbergi palve täitma ning andma vastavasisulised juhised Tallinna ettevõtlusameti juhatajale ning SA Kultuurikatel nõukogu esimehele Kairi Vaherile, misjärel esitaski 2014. aasta 17. novembril SA Tallinna Kultuurikatel riigihangete vaidluskomisjonile Kultuurikatla juhatuse liikme Väino Sarneti käskkirjast, millega kõrvaldati ühispakkujad Antifire OÜ ja OÜ Tafrix hankemenetlusest.

2014. aasta 16. detsembril sõlmiti SA Tallinna Kultuurikatel ja Aivar Tuulbergi seotud ettevõtete vahel hankeleping kogumahus 3 146 664,15 eurot, millele lisandus käibemaks. Vastutasuna andis Tuulberg Edgar Savisaarele vara kokku summas 80 000 eurot, esmalt 50 000 eurot ning hiljem 30 000 eurot, seisab süüdistuses.

Augustis andis kohtus ütlusi ärimees Alexander Kofkin, kes kinnitas, et pole juba ammu oma firmade tegevjuhtimises osalenud ning ta pole ka mõjutanud Savisaart langetama otsuseid oma firmade kasuks. Kofkin rõhutas, et pole kunagi Savisaarele ja tema tuttavatele meelehead pakkunud. 

Eelnevalt on kohtule tunnistusi andnud ka Savisaarele meelehea pakkumises süüdistatav ettevõtja Vello Kunman, kes eitas tutvust Savisaarega ja talle raha pakkumist. 

18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.

Ühtlasi tegi kohus juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei on avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele.

Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. 

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna, läks prokuratuuriga kokkuleppele ja sai rahalise karistuse. Kohtuotsuse järgi peab partei maksma riigile 25 000 eurot ning karistuse ülejäänud osa ehk 250 000 eurot jääb erakonnale peale tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatuna on kohtu all veel ettevõtjad Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.