Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Põlluaas kritiseeris kõnes presidenti, kuus saadikut jalutas saalist välja (27)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Täna alustas riigikogu oma sügisistungjärku. Toimus avaistung ja kõnega esinesid riigikogu esimees Henn Põlluaas ja president Kersti Kaljulaid.

Hümni laulis Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia Kontsertkoor dirigent Veronika Portsmuthi juhatusel.

Samuti kinnitas riigikogu töönädala päevakorra.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas kritiseeris oma avakõnes president Kersti Kaljulaidi, öeldes, et president on rikkunud head tava.

«Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile 100 kriitikavaba päeva ja seda joont on seni püütud ka järgida. Seekord tavast kinni ei peetud. Ei olnud sadat kriitika- ega ammugi vihavaba päeva, kevadet ega suve. Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president, kes kuulutas küll 24. aprillil välja sada vihavaba päeva, kuid teatas juba varsti välismeediale, et vihkab ühte rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda,» ütles Põlluaas kõnes.

Selle peale tekkis saalis kihelus ning saalist astusid spontaanselt välja kuus inimest: Alender, Purga, Rõivas, Mihkelson, Kranich ja Kersna.

Henn Põlluaasa kõne täistekst

Henn Põlluaas kõnepuldis.
Henn Põlluaas kõnepuldis. Foto: Tairo Lutter

Lugupeetud Eesti Vabariigi president, president Rüütel, Riigikogu liikmed, peaminister, Vabariigi Valitsus, põhiseaduslike institutsioonide esindajad, ekstsellentsid ja külalised!

Mul on hea meel tervitada teid uue sügisistungjärgu alguse puhul.

Eelmisel aastal tähistasime Eesti Vabariigi sajandat juubeliaastat. Ka käesolev aasta on juubeliterohke: 135 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest; 150 aastat laulupidusid; 100 aastat eesti riigikeelt; 30 aastat trikoloori taasheiskamisest Pika Hermanni torni ja 30 aastat Balti ketist.

Ka Riigikogu tähistas tänavu enda sajandat juubelit, mille puhul anti välja nii spetsiaalne postmark kui ka raamat Eesti parlamentarismi ajaloost.

Eesti parlamentaarse demokraatia ajaloo pikkus ei ole võrreldav tuhande-aastase Islandiga. Kuid meie parlamentaarne demokraatia algas samal ajal Soome, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Poola ja mitme teise riigiga.

1920. aastal kiitis Asutav Kogu heaks põhiseaduse, mis oli üks demokraatlikumaid Euroopas, võimaldades ka rahvaalgatuslikke referendumeid. Deklareeriti, et Eesti rahvas tahab elada iseseisvat riiklikku elu rahvusriigina. Igavesti, nagu kinnitab ka meie tänane põhiseadus.

1934. aasta Pätsi-Laidoneri riigipööre tõi kaasa muutused. Algas nn vaikiv ajastu. Riigikogu tegevus peatati. Poliitilised oponendid suukorvistati ja tõrjuti riigielu juurest eemale. Riigivanem Päts asus enda mandaati ületades ja põhiseadust rikkudes ise riiki juhtima. Poliitilist valitsemismudelit iseloomustas autoritaarsus ja presidentaalne riigikord.

Diskussiooni ja tõelise demokraatia puudumine oli kindlasti üks põhjustest, mis viis meid totalitaarse okupatsioonirežiimi vangistusse, kus kõik allus Moskvale, kommunistlikule parteile ja selle väärastunud ideoloogiale.

Mälestus iseseisvusest ja euroopalikust demokraatiast elas edasi rahva südames terve okupatsiooni aja. Tahe ja oskus oma eesmärke realiseerida ning poliitilisi asjaolusid ära kasutada, tõi meid NSVLi lagunedes tagasi vabadusse. Kakskümmend kaheksa aastat tagasi kuulutas Ülemnõukogu siinsamas saalis koostöös Eesti Komiteega välja Eesti taasiseseisvumise. Saime uuesti hakata üles ehitama omaenda riiki, parlamentaarse demokraatiaga riiki, kus kehtib võimude lahusus ning demokraatlikud väärtused ja inimõigused on tagatud igale inimesele.

Võimude lahususe printsiip tähendab erinevate võimuharude, seadusandliku, täitevvõimu ja kohtute funktsioonide selgepiirilist määratlust ja tasakaalustatust. Kui kaob tasakaal, kannatab demokraatia. Kõik tasandid peavad mängima põhiseaduses neile ette nähtud mandaadi ja reeglite järgi. Tsiteerides Lennart Meri: „Ei saa mängida malet, tehes vahepeal kabekäike“.

Austatud kolleegid!

Poliitika on vaidluste, läbirääkimiste ja kokkulepete kunst. Just Riigikogu on koht, kus rahva tahte alusel sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid ja tehakse otsuseid. See ei tohiks olla konfliktide loomise või kultiveerimise paik. Parlamendil on roll, mida keegi teine täita ei saa. Me esindame siin kõik eesti rahvast. Ka siis, kui valimistulemused poliitilistele oponentidele ei meeldi.

Siit jõuan 2019. aasta Riigikogu valimisteni, kus enim hääli sai Reformierakond, talle järgnesid Keskerakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa ja kõige viimasena Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

Läbirääkimiste tulemusena moodustati uus enamuskoalitsioon Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa vahel ning selle alusel formeeriti ka valitsus, eesotsas peaminister Jüri Ratasega. Koalitsioon esindab suurima osa Eesti valijate tahet. Tegemist on demokraatliku ühiskondliku protsessiga, millega tuleb kõigil mõistuspäraselt leppida.

Pikale veninud koalitsiooniläbirääkimiste tõttu jäi meie kevadine tööperiood lühikeseks. Seda olukorda tuleb nüüd kindlasti parandama hakata. Järgnevate kuude ja aastate jooksul tuleb üha tugevamini pingutada, et seadusandlike meetmete kaudu võtta vastu ja viia ellu Eesti elu edasiviivaid otsuseid ja põhimõtteid.

Lugupeetud riigikogu liikmed,

Eestis on olnud traditsiooniks anda uuele koalitsioonile 100 kriitikavaba päeva ja seda joont on seni püütud ka järgida. Seekord tavast kinni ei peetud. Ei olnud sadat kriitika- ega ammugi vihavaba päeva, kevadet ega suve. Seda tava rikkusid nii opositsioon, ajakirjandus kui ka president, kes kuulutas küll 24. aprillil välja sada vihavaba päeva, kuid teatas juba varsti välismeediale, et vihkab ühte rahvalt mandaadi saanud parlamendierakonda.

Vihkamine on emotsioon. Riigi juhtimine ja parlamenditöö peab olema  ratsionaalne tegevus. Kahjuks domineerivad Eestis sageli just emotsioonid. Kuhugi on kadunud arukus ja argumenteeritud diskussioon ning asendunud alusetute süüdistuste ja sildistamisega.

Enesekriitiliselt öeldes on Eestis poliitilise kultuuri mõttes veel palju arenguruumi. Vastasseisu väljakuulutamine, koostöö ja diskussiooni välistamine, koalitsiooni ja valitsuserakondade suhtes valede ja hirmude levitamine ning Eesti maine rikkumine välismeedias ei tee opositsioonile ega ka peavoolumeediale au.

Siinkohal tahan aga kutsuda ka koalitsiooni, sealhulgas enda erakonna esindajaid, enamale vaoshoitusele, et mitte ise anda võimalust enda sõnade teisitimõistmiseks või pahatahtlikuks ärakasutamiseks.

Head kolleegid,

Eesti Vabariik on ja jääb demokraatlikuks, suveräänseks parlamentaarseks rahvusriigiks, mis on loodud eesti rahva kustumatu enesemääramisõiguse alusel, selleks et säilitada eesti rahvust, keelt ja kultuuri. See on raiutud meie põhiseadusesse. Just see peab olema kõikide põhiseaduslike institutsioonide vältimatuks imperatiiviks. Just seda põhimõtet ja eesmärki oleme kõik kohustatud täitma. Selleks oleme ka Euroopa Liidu ja NATO liikmed.

Samas peame rahvusparlamendina seisma hea, et Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika, traditsiooniliste euroopalike väärtuste diskrediteerimine ning varjatud föderaliseerumistendentsid ei ohustaks meie põhiseaduslikke imperatiive. Euroopa Liit peab olema ja jääma suveräänsete riikide liiduks.

Meie tegemised ja toimetamised on paratamatult seotud muutuva rahvusvahelise olukorra ja poliitikaga. Meile on oluline, milliseks kujuneb Brexit, mis saab  Euroopa Liidust. Peame hoolega jälgima Venemaad seoses tema agressiivsuse ja sõjaliste õppustega. Sanktsioonide leevendamine, ilma et Venemaa oma käitumist muudaks, ei tule kõne allagi. Kahjuks teeb ENPA-s juhtunu meid ettevaatlikuks. Siit tulenevalt on NATO tugevam kohalolek Eesti julgeoleku peamisi prioriteete, nagu ka transatlantiliste suhete tugevdamine meie suurima liitlase USA-ga. Oluline on muidugi heade suhete jätkumine ja süvenemine kõikide meie liitlaste ja sõpradega.

Head kolleegid!

Juubeliaastal oleme harjunud vaatama minevikku, nii tegin ka mina. Minevikust jõuame aga läbi praeguse ajahetke tulevikku. Me peame jätma oma lastele ja lastelastele kauni, stabiilse ning eduka Eesti. Riigikogu peab aktiivselt panustama pikaajaliste probleemide lahendamisse. See nõuab Riigikogult rohkem omaalgatust, enda rolli ja sõltumatuse suuremat teadvustamist ning ainult kvaliteetsete ja otstarbekate seaduste vastuvõtmist. Väljakutsete arv ja haare, mida peame seadusloomes lahendama, on suur. See töö on raske, kuid kindlasti innustav.

Loodan väga, et meie töö Riigikogus saab olema rohkem koostööaldis ja teineteist mõistev, sest üheskoos suudame Eesti jaoks palju rohkem ära teha, kui seni või teineteisele vastandudes. Soovin teile kõigile head uue hooaja algust, kainet mõtlemist, tulemuslikke diskussioone ja lugupidamist kolleegide suhtes!

Elagu Eesti, elagu demokraatia!

Tagasi üles