/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/15/11225800t1h9128.jpg)
Linnamäe hüdroelektrijaama omanik Wooluwabrik OÜ sai kohtust esialgse õiguskaitse, mis võimaldab elektritootmist jätkata.
Linnamäe hüdroelektrijaama omanik sai esialgse õiguskaitse (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata keskkonnametil ja keskkonnainspektsioonil mistahes toimingute tegemine, mis on suunatud paisutuse alandamisele ja elektritootmise lõpetamisele Linnamäe paisul Jägala jõel, sealhulgas keelab kohus elektritootmise takistamise ja võimaliku paisutuse alandamise või likvideerimise nõudega seotud sanktsioonide rakendamise kaebaja suhtes kuni kohtu poolt käesolevas asjas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamiseni,» seisab tänases kohtumääruses.
Riigi keskkonnaamet keeldus pikendamast Linnamäe hüdroelektrijaama vee erikasutusluba, mis tähendab, et jaam oleks pidanud tänasest tegevuse lõpetama. Wooluwabrik taotles kohtust esialgset õiguskaitset, mis liubaks tegevust jätkata kuni asja sisulise lahendamiseni ning täna kohus andiski selle. Keskkonnaamet nõuab Linnamäe paisu lammutamist, et kalad sealt ülsevoolu pääseksid. Selle vastu on muuhulgas muinsukaitseamet. Vaidlus on jõudnud ministrite tasemele ning kultuuriminister Tõnis Lukas ja keskkonnaminister Rene Kokk on lubanud küsimuse valitsuse istungile viia.
«Ehitismälestisena riikliku kaitse all oleva Linnamäe hüdroelektrijaama pais on heas seisukorras ning suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Mälestise tähenduse seisukohalt on väga oluline selle säilimine sobivas keskkonnas - vett paisutades. Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses ning Linnamäe hüdroelektrijaamal on selle töös hoidmisest huvitatud omanik. Mälestise lammutamine või osaline lammutamine on mõeldamatu,» ütles muinsuskaitseameti juht Siim Raie.
Raie sõnul tugineb keskkonnaameti kavatsus keelduda vee erikasutusloa andmisest, samuti keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiiduta jätmine ühekülgsele vaatele. Ka mõju kultuuripärandile on tema sõnul osa keskkonnaalasest mõjust.
Muinsuskaitseamet on seisukohal, et kuna ametid pole aastate jooksul tulemuseni jõudnud, tuleb enne paisul muudatuste tegemist oodata ära valitsuse seisukoht. Samal seisukohal on kultuuriministeerium, kes saatis neljapäeval keskkonnaametile antud asjaoludele tähelepanu juhtimiseks ametliku kirja.