Eestlased sõid mullu ära üle kolme tonni saastunud vilju

Puuviljad Foto: Erik Prozes / Postimees

Eile avaldas veterinaar- ja toiduamet (VTA) aruande toidust leitud taimekaitsevahendite jääkide kohta, millest selgus, et enamik testitud toidust jäi normide piiresse. Need toidud, mis aga norme ületasid ja taimekaitsevahenditega liigselt saastunud olid, jõudsid paraku siiski eestlaste toidulauale.

Möödunud aastal kontrollis VTA toiduainetes taimekaitsevahendite jääke 235 korral, millest 11 proovi ületasid Euroopa Liidus heaks kiidetud piirnormide määra. Neist viiel korral ei õnnestunud saastunud toiduaineid enam turult ära korjata, kuna viljad olid juba ära tarbitud.

Selliseid vilju oli kokku 3145,8 kilogrammi.

VTA toiduosakonna peaspetsialist Kristi Kallip selgitas, et kohe, kui veterinaar- ja toiduametini jõudsid laborist proovide vastused, koostati ettevõtetele ettekirjutused tootepartii turult tagasi kutsumiseks.

«Ettevõtetel tuli esitada toote kohta kogu jälgitavuse dokumentatsioon. Kahetsusväärselt selgus menetluse käigus, et tooted olid selleks ajaks juba läbi müüdud. VTA esitas nende partiide kohta Euroopa kiirhoiatussüsteemi RASFF kaudu teiste riikidele mõeldud hoiatusteate,» sõnas Kallip. 

Toiduained, mis turule jõudsid ja ära tarbiti olid:

630 kilogrammi Türgi päritolu granaatõuna. Kuigi VTA saatis selle kohta välja hoiatusteate, lükkas Euroopa Komisjon selle tagasi põhjendusega, et taimekaitsevahendite toimeainete jäägid ületasid piirnormi nii vähesel määral, et tegemist ei ole ohtliku toiduga.

Türgist pärit greibiga oli probleeme suisa kolmel korral, kuid hoiatuse saatmiseks piisavalt saastunud olid kaks greibipartiid, üks 1820 kilogrammine ja teine 556,8 kilogrammine laadung.

Välismaistest toiduainetest liigselt taimekaitsevahenditega saastunud olid veel Leedu päritolu šampinjonid, millest turule jõudis 300 kilogrammi.

Eesti toodetest sisaldas liiga palju taimekaitsevahendite jääke 469 kilogrammi kurke. Kallipi sõnul võttis Sagro AS kurkidest taimekaitsevahendite jääkide positiivse proovi põllumajandusamet. Seepeale peatas VTA kurkide realiseerimise ning selleks pidi ettevõte kurgid turult tagasi kutsuma ja esitama kogu dokumentatsiooni toote jälgitavuse kohta.

«Menetluse käigus tuli välja, et partii oli laboritulemuste selgumise hetkeks juba läbi müüdud. Kuna toode ei jõudnud Eestist välja, siis RASFF-teadet ei koostatud. Teised kurgiproovid taimekaitsevahendite jääke ei sisaldanud ja ettevõte võis tooteid uuesti müüa,» lisas Kallip.

Selle aasta juunis avaldas riigikontroll toiduohutuse auditi, kus audiitorid kritiseerisid, et isegi kui VTA tuvastab toidus ohtliku koguse taimemürke, ei suudeta piisavalt kiiresti reageerida, et see toit turult eemaldada. Nii tarbitakse toit enne ära, kui suudetakse tuvastada, et see võis ohtlik olla.

Samas nentis riigikontroll, et pika menetlusahela tõttu on hiline teavitamine paratamatu, mistõttu soovitasid audiitorid toona, et ametkonnad inimesi süstemaatiliselt saastunud viljadest paremini teavitaks, et tarbijad oskaksid teha teadlikumad valikud.