Jaak Allik peab võimalikuks Reformierakonna, Keskerakonna ja sotside koalitsiooni

Jaak Allik. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv endine riigikogu liige Jaak Allik peab võimalikuks Reformierakonna, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni teket, kuid selleks peab Reformierakond saama üle solvumisest valitsusest väljajäämise pärast.

Allik ei nõustu täna Postimehes avaldatud arvamusloos Reformierakonna auesimehe Siim Kallasega, kes ütles sellel nädalal, et tema hinnangul on valitsuskoalitsioon ühtne ja tema seal pragusid ei näe. Erinevalt Siim Kallasest ei usu Allik, et Reformierakond suudaks leppida aastatepikkuse opositsioonis istumisega

«Seega jõuab varem või hiljem kätte päev, kui oravad annavad endale aru nende käes olevate kaartide tegelikust tugevusest ning otsustavad tihid sisse võtta: mängida välja kas väikese (spiiker pluss seitse ministriportfelli) või koguni suure (president, spiiker ja kuus ministrit) slämmi. Viimase variandi puhul tuleks sotsidele loovutada näiteks kolm ministriportfelli ja enne 2021. aasta märtsi luua parlamendis liberaaltsentristlik 70-liikmeline «presidendikoalitsioon». Rahu oleks siis Eestimaal ja inimestel hea meel ning opositsioonis jääks EKRE-l ja Isamaal valida, kas ühineda või mitte,» kirjutas Allik.

Reformierakonnal (34), Keskerakonnal (25) ja sotsidel (10) on riigikogus kokku 69 kohta. 70 saadikut oleks koalitsioonil koos Keskerakonnast lahkunud Raimond Kaljulaiuga.

Allik nentis, et praegu takistab Reformierakonda sellise lahenduseni (ja boonusena ka võimaliku koalitsioonini Tallinnas) jõudmast lapsik solvumine neid valimisööl «reetnud» Ratase peale, ning vahest ka ühtse presidendikandidaadi puudumine.

«Jääb üle küsida: mis kasu oleks sellisest lahendusest Jüri Ratasele? Ma arvan, et seda pole raske näha: praegune koalitsioon ei ole kindlasti tema ega ka Keskerakonna unelmate valik ning partei geneetilises koodis (mida otseselt kannab tollane minister Mailis Reps) püsib arvatavasti mälestus kenast ja rahulikust võimuajast 2002–2003, kui Siim Kallase juhtimisel oli kogu Eestimaa nii geograafiliselt kui ka ametkondlikult kahe võimupartei vahel ära jagatud,» märkis Allik.

Tema sõnul uuriks Keskerakonna esimees Jüri Ratas muidugi enne oravate palvele vastutulekut ka seda, kas nad on loobunud ideest rikkamatele inimestele 100 eurot kuus kinkimise abil «maksukaos likvideerida» ja venekeelsed koolid dekreediga sulgeda.

«Kui pole, siis kardan, et Reformierakond võib opositsiooni jääda isegi pärast 2023. aasta valimisi, kui neil ka 40 mandaati peaks riigikogus olema,» leiab Allik.