Hiina investeeringud Balti riikidesse on siiani tähtsusetud, ent hiinlaste silme ees on suured strateegilised infrastruktuuri objektid. Baltimaadele on see ühtaegu nii ahvatlev kui ka muret tekitav.
Kolm aastat tagasi Tallinnas Latitude59 startup-konverentsi õhtusöögil koputas üks legendaarse Angry Birdsi loojatest Peter Vesterbacka toonase välisministri Marina Kaljuranna õlale. «Me just otsustasime ehitada tunneli,» ütles ta, osutades sõpradele teises lauas.
Kerime aega kolm aastat edasi ning Vesterbacka on taganud eeldatavalt 15 miljardi euro suuruse rahastuse ning leidnud kolm ehitusfirmat, kes on piltlikult öeldes homme valmis lööma labida maasse, et hakata Tallinna ja Helsingi vahele kaevama maailma suurimat veealust tunnelit.
Asja konks? Nii raha kui ehitajad tulevad Hiinast.
Senini on Hiina investeeringud Balti riikidesse olnud väiksed. Kuid tunneliprojektist koos paari teise strateegilise infrastruktuuri arendusega, millele hiinlased silma on heitnud, võib saada suurim Hiinaga seotud investeering Põhja-Euroopas. Ning just see võib arendusprojektidele kriipsu peale tõmmata, eriti arvestades seda, et Euroopa Liit on alustanud välisinvesteeringute «sõelumist», et Euroopa julgeoleku- ja strateegilisi huve kaitsta.
Palju küsimusi, vähe vastuseid
Finest Bay Area Development lubab ligi 100 kilomeetri pikkuse tunneli Eesti ja Soome vahel avada 2024. aasta jõuludeks. Eesti valitsus on selliste lubaduste osas skeptiline. «Meil ei ole infot, mis lubaks meil arvata, et selline plaan on teoreetiliselt tehtav. Usun, et seda ei ole võimalik kuidagi valmis saada aastaks 2024,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab.