Aruanne: tsitruselised on täis taimekaitsevahendite jääke

Greip. Foto: Philip Toscano / PA Wire/Press Association Images

Veterinaar- ja toiduamet avaldas aruande, millest selgus, et mullu testitud tavatoidust rohkem kui pooltes analüüsides leidus taimekaitsevahendite jääke. Kõige rohkem probleeme on greibiga, mille puhul ületavad taimekaitsevahendite jäägid mitmel korral ka normi piiri.

Eelmisel aastal võttis veterinaar- ja toiduamet (VTA) tavatoidust 235 proovi, millest rohkem kui pooltest ehk ligi 53 protsendist leiti vähemalt ühe taimekaitsevahendi jääke. Nende puhul oli tegemist aga lubatud normi piiresse jääva taimekaitsevahendite jäägi hulgaga, mistõttu VTA kinnitusel need tervisele ohtu ei kujuta.

Võetud proovidest 11 juhul ehk 3,4 protsendil ületasid jäägid lubatud piirnormi.

«Kõige enam oli probleeme greibiga, millest neljal korral ületas toimeaine jääkide sisaldus lubatud piirnormi,» seisab aruandes.

Täiendavat mõõtemääramatust arvesse võttes tunnistati kaks greibipartiid siiski nõuetele vastavaks, mis tähendab, et Euroopa kiirhoiatussüsteemile (RASFF) esitati ohuteade vaid kahe Türgist pärit greibipartii kohta. Kui suur hulk greipe jõuti Eestis maha müüa, aruandest ei selgu.

Veel saatis VTA ohuteate ühe Türgist pärit granaatõunapartii ja ühe Leedust pärit šampinjonipartii kohta.

Kõikidest proovidest, kus tuvastati mõõdetavas koguses taimekaitsevahendite toimeainete jääke, olid 69 protsenti välismaise päritoluga tavatoit ning 30,3 protsenti Eesti päritolu tavatoit.

Kõige rohkem erinevate taimekaitsevahendite toimeaine jääke korraga ühes proovis tuvastas VTA greipidest ja viinamarjadest ning põllumajandusamet Eestis kasvavatest maasikatest ja porganditest.

Kuna kõige rohkem taimekaitsevahendite jääke tuvastatigi tsitruselistes, siis plaanib VTA seda tootegruppi käesoleval aastal rohkem kontrollima hakata. 

Mitte ühtegi taimekaitsevahendi toimeaine jääki ei tuvastatud loomset päritolu toidust ega imikutoidust.

Mahetoidust leiti EL-is keelatud aine

Mahetoodetest võttis VTA möödunud aastal proove kokku 21 toiduainest ning kuigi taimekaitsevahendite jääke tuvastati ainult ühest proovist, oli sel puhul tegemist Eesti päritolu tootega. Nimelt leiti Zerna Ökotalu nisust taimekaitsevahendi toimeaine anthraquinone jääke, mis on Euroopa Liidus keelatud. 

«VTA kaasas saastumise väljaselgitamiseks PMA spetsialistid. Tuvastati, et tegemist oli juhusliku saastumisega,» selgub aruandest. Kogu nisupartii oli proovitulemuste saambumise hetkeks ettevõtte laos ja turule see veel ei jõudnud. Kuna nisust leitud anthraquinone on Euroopa Liidus keelatud, ei saanud ökotalu luba ka nisu turustada.

Anthraquinone on toimeaine, mida kasutatakse peamiselt hoopis värvimisel ja tekstiili- ja paberitööstuses ning taimekaitsevahendites seda Euroopa Liidus ei leidugi.

Zerna Ökotalu esindaja Maidu Konsap selgitas Postimehele, et tegemist oli tõesti veidra vahejuhtumiga. «Oli jah sellega teema ja saime teada, et see polnudki otseselt taimekaitsevahend. Leidsime, et see võis pärineda erimärgistatud diiselküttest,» sõnas Konsap.

Ta selgitas, et erimärgistatud diiselküttes on värvaine, mis sisaldab anthraquinone'i. «Muud seost me ei leidnud,» tõdes ta ja lisas, et seetõttu läks utiliseerimisele ligi seitse tonni nisu.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul uuritakse taimekaitsevahendite jääkide sisaldust toidus igal aastal. Selleks võetakse proove puu- köögi- ja teraviljast ning imiku- ja väikelapsetoidust.

«Juhul, kui toidust leitakse mõne taimekaitsevahendi toimeainet rohkem, kui see piirnormiga lubatud on, siis ei kujuta see kindlasti automaatselt ohtu inimese tervisele. Seda põhjusel, et piirnormid on paika seatud väga suure varuga. Kui toode ei vasta nõuetele, eemaldatakse toidupartii turult ja algatatakse järelevalvemenetlus,» selgitas Kalda.

Aruanne koondas kokku proovide analüüsitulemused, mis tehti Veterinaar- ja Toiduameti toiduohutuse kontrolli raames ja Põllumajandusameti taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve käigus. Kokku võeti 322 proovi, mis hõlmasid 73 protsendi ulatuses tava- ja 27 protsendi ulatuses mahetooteid.

VTA soovitab toidust tulenevate ohtude ja riskide hajutamiseks toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt vastavalt Eesti toitumissoovitustele, kus on arvestatud ka toiduohutuse aspektiga. Sellega väldib tarbija toiduga, teatud ainete ülemäärases koguses saamist.

«Äärmuslike toitumisharjumustega inimesed seisavad alati silmitsi võimalusega, et mõne saasteaine saadavus võib ületada ohutuspiiri. See on ka põhjuseks, miks toitumisteadlased rõhutavad tasakaalustatud toitumise olulisust ja äärmuste vältimist,» seisab aruandes.  

VTA soovitused tarbijale:

•    toitu mitmekesiselt

•    säilita valikutes mõõdukus

•    ära lasku äärmustesse

•    tarbi erinevate tootjate toodangut

•    puu- ja köögiviljade pesemine ja koorimine ning teatud määral ka kuumtöötlemine võib osa toimeainete jääke eemaldada