Geopoliitika tõmbetuultesse sattunud ja Hiina luureohtu pelgavad Balti riigid vaatavad abi küsivalt Brüsseli poole, et võtta vastu otsus Huawei ning 5G võrkude osas.
2013. aasta detsembris avas Eesti välisministeeriumi ametnik talle saabunud e-kirjaga kaasas olnud dokumendi. Just sel hetkel võttis tema arvuti üle häkkerite rühm, kes arvatakse tegutsevat Hiina valitsuse heakskiidul. Häkkerite eesmärk oli enda kätte saada krüptovõtmed, mida Eesti diplomaadid kasutavad Euroopa Liidu partneritega suhtlemisel.
Eesti ametivõimud avastasid intsidendi rohkem kui kuu aega hiljem, 2014. aasta alguses. Ehkki Hiina häkkerite rünnak oli edukas ning nad pääsesid arvutisse, ei leidnud nad sealt, mida otsisid. Väidetavalt oli Eesti välisministeeriumi tabanud rünnak osa suuremast Ke3Changi operatsioonist, mis sihtis mitme Euroopa Liidu liikmesriigi välisministeeriume alates 2010. aastast, ent saavutas kõige suurema aktiivsuse just 2013–2014. Konkreetsetele ametnikele sihitud kalastuskirjad lubasid mõnedel juhtudel alasti-fotosid Prantsuse ekspresidendi naisest ja modellist Carla Brunist. Teistel juhtudel näisid õngitsuskirjad pakkuvat ka delikaatset infot rahvusvahelise olukorra hetkeseisust – näiteks USA sõjalistest plaanidest Süürias.
Elutähtsa infrastruktuuri, sealhulgas küberruumi julgeolek on üks probleemseid kohti Euroopa Liidu ja Hiina vahelistes suhetes, leiab sellekohane Euroopa Komisjoni strateegiadokument. Balti riikide diplomaatilised ja julgeolekuallikad kinnitavad, et Hiina luuretegevus siin muutub üha aktiivsemaks ning seejuures puudutavad Pekingi põhihuvid Balti riikides just Euroopa Liidu ja NATO teemasid.
Olukorras, kus Balti riikidel puudub piisav tehnoloogiline oskusteave ja meie peamine liitlane USA avaldab omalt poolt survet, peavad Balti riigid superjõudude vahelises kempluses võtma vastu esimese tähtsa otsuse: kas lubada Hiina tehnoloogiahiiul Huaweil osaleda järgmise põlvkonna andmesidevõrgu 5G rajamisel või mitte. Otsus tundub liikuvat «kaudse ei» suunas.