Miks peaks keegi võõrad lapsed enda juurde elama võtma? Kaks peret räägivad

Rekordperioodil elas Maire Lehikoineni peres 11 last. Praegu kasvatab ta nelja last. Foto: Mailiis Ollino

Hooldusperesid napib, sest elu on paremaks läinud ja enam ei ole selline tegevus «uus ja huvitav». 

Asendus- ja perekodudes elab ligi 900 last, kes ei ole enam mingil põhjusel saanud oma kodus elada, kuid kellele võiks ideaalis mõneks ajaks tuge pakkuda mõni muu pere. Praegu on ootel vaid 30 peret, kellel on selleks valmisolek.

Mari ja Annika (nimed muudetud – toim) on kaks kooliealist plikatirtsu. Mõni aasta tagasi sattusid nad asenduskodusse, vana nimega lastekodusse, sest ema ei saanud nende kasvatamisega enam hakkama. Oma isa olid nad vaid paar korda näinud.

Asenduskodus jõudsid nad olla alla aasta, kui üks pere võttis lapsed enda juurde elama. Esialgne plaan oli aasta: loodeti, et ema saab oma asjad joonde ja lapsed lähevad peagi koju tagasi. Laps peab ju ikka oma ema juures kasvama, mõtles pere toona.

Nii aga ei läinud.