/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/30/12059276t1hc1f6.jpg)
Erihoolekandeteenuste pakkujate liidu hinnangul tuleks psühhiaatrite koormuse vähendamiseks ja psüühilise erivajadusega inimeste toetamiseks luua tervisekeskuste juurde piirkondlike vaimse tervise õdede ametikohad.
Erihoolekanne tahab piirkondlike vaimse tervise õdede ametikohti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaimse tervise õdede ametikohtadest oleks reaalselt kasu kõikidele vaimse tervise probleemidega inimestele kogukonnas ning õdede õigus retsepte pikendada vähendaks psühhiaatrite kõrget töökoormust, märkis liit kirjas sotsiaaministeeriumile.
Muu meditsiiniabi saavad erihoolekandeteenusel olevatele inimestele tagada perearst ja pereõde, kelle nimistutes kõik kliendid on. Kuna õeteenuse kättesaadavuse eest on riik juba läbi haigekassa teenuste taganud, siis dubleeriv, erihoolekandeteenusega seostatav õendusteenus ei ole kuidagi vajalik ja ka majanduslikult mõistlik madalate erihoolekandeteenuste pearahade juures.
Liidu hinnagul on täna on sotsiaalhoolekande seadusesse õendusabi teenus jäänud sisse inertsina nõukogude perioodist, mil psüühilised erivajadused olid tervishoiu, mitte sotsiaalvaldkonna koordineerida.
Erihoolekanne on eelkõige mõeldud tööealistele psüühilise erivajadusega inimestele ning selle eesmärk on õpetada inimest elama koos oma puude või haigusega. Erihoolekande teenuseid ei saa samastada üldhoolduse teenusega, mida osutatakse valdavalt eakatele inimestele, märkis liit.
Sotsiaalministeerium saatis augusti keskel koostööpartneritele kirja, milles palus arvamust avaldada sotsiaalhoolekande seadusele, et üle vaadata ja vajadusel ajakohastada õendusabi, tegevusjuhendajate ja hooldustöötajate töökorraldus.