/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/12/21/884538t1h723d.jpg)
Ligi 730 koolitused läbinud inimesest on end päästeametis praeguseks vabatahtliku päästjana ametlikult arvele võtnud ligi 230 inimest.
Vabatahtliku päästjana on end seni arvele võtnud paarsada inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlike päästjate koolitus koosneb kahest osas ning esimese osa on 14. detsembri seisuga läbinud 1003 inimest, jätkukoolituse aga 731 inimest, ütles päästeameti pressiesindaja Martin Vallimäe. Päästeametis on end vabatahtliku päästjana registreerinud 234 inimest.
Pressiesindaja kinnitusel on vabatahtlike registreerimine alles alanud ja jätkub ning seniseid arve ei saa praegu käsitleda kui ametlikku vabatahtlike arvu.
«Kõigis vabatahtlikke koolitavates riikides on nii, et riik koolitab, kuid teatud osa ei hakka koolitust läbinuna vabatahtlikuks päästjaks, jääb nii-öelda passiivseks,» selgitas Vallimäe. Osa näiteks võivad esimese astme koolituse läbimise järel leida, et sellest piisab, kuna nende huvi on teha ennetustööd. «Osa võib leida, et neile vabatahtlik pääste ei sobi, kuna puutuvad sellega esmakordselt kokku puutuvad,» sõnas pressiesindaja.
Päästeametniku kinnitusel ei ole Eestis end vabatahtliku päästjana registreeritud inimesele eraldi kohustusi. «Kohustused on ainult lepinguga seotud vabatahtlikel organisatsioonidel olles väljasõiduks valmisolekus, mis tähendab reageerimisajast (10 või 15 minutit) kinnipidamist, ohutusnõuete täitmist päästetööl ja päästetöö juhi korralduse täitmist,» selgitas Vallimäe. Tema sõnul soovib päästeamet, et vabatahtlikud komandod oleks valvevahetuse komplekteerinud ainult registreeritud vabatahtlike päästjatega.
Kõige rohkem vabatahtlikke on Lääne-Eesti päästekeskuses, kuna selle piirkonna pindala on ka kõige suurem (Lääne-, Järva-, Rapla-, Saare-, Hiiu- ja Pärnu maakond).
Kõige enam väljasõite ühe vabatahtliku päästekomando kohta on üldises vaates Ida-Eesti päästekeskuse teeninduspiirkonnas asuvatel vabatahtlikel organisatsioonidel.
Esimese ehk 16tunnise koolituse läbinud vabatahtlik võib iseseisvalt teha ennetustööd, osaleda koos kutselise päästjatega päästetöödel. Teise astme ehk 36tunnise koolituse läbinud vabatahtlik võib iseseisvalt osaleda päästetöödel.
Nii esimese kui ka teise astme koolitused läbinud inimestele annab seadus loa siseneda päästetöödeks eravaldustesse, kasutada vahetut sundi inimeste evakueerimiseks ja kannatanute ohutusse piirkonda transportimiseks.