/nginx/o/2019/08/28/12508289t1hbbca.jpg)
Sirgjoon, millele järgnes dollarimärk. Nii nägi välja esimene telesaade 7. septembril 1927. Vaatame telehooaja eel, kuidas jõuti tänapäevaste teleriteni ja milline telekas on kõige suurem
Tellijale
Telemaailma kurioosumid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas kujutisi kauge maa taha saata? Hea küsimus, millele vastusena viisid katsed nn mehaanilise televisiooniga esimese saateni aastal 1928. Kuid paralleelselt alustati ka täiselektroonilise TV katsetusi ja nii valmis tänapäevase televisiooni esiisa 7. septembril 1927 – seda loetaksegi TV sünniajaks. Sellega sai hakkama 21-aastane ameerika leidur Philo Taylor Farnsworth. Esimeseks ülekantud telepildiks oli sirgjoon, millele järgnes dollarimärk, ning juba kaks aastat hiljem oli seade võimeline üle kandma inimeste kujutisi.
Värvitelevisiooni esimesed ja viimased
Kuigi värvilist pilti püüti edastada juba elektroonilise televisiooni algusest peale, oli see ikka väga niru ja väga kallis. Alles pärast Teise maailmasõja lõppu areng hoogustus. Esimene ametlik värviline ülekanne toimus USAs alles 31. oktoobril 1953, kui eetrisse läks ooperi «Carmen» ülekanne. Esimene suur värvitelerite tootja USAs oli RCA, Jaapanis oli selles vallas edukaim Sony. Siiski jäid värvitelerid veel kümneks aastaks nišitooteks. Meil Eestis ilmus värvitelevisioon esimest korda Moskva ülekannetena aastal 1967, esimene kohalik saade läks aga eetrisse 30. detsembril 1972. USAs algas mustvalge televisiooni lõpp ja värvitelevisiooni võidukäik 1967. aasta jaanuaris, kui kolm toonast suurimat telekanalit leppisid kokku, et edaspidi tehakse saateid ja seriaale ainult värvitelevisioonis. Viimane riik maailmas, kes läks üle värvitelevisioonile, oli Gruusia aastal 1984.
Kineskoopteler kaalus 340 kg