Eesti keele kursusel osalenu: praegu ei eksisteeri isegi C1 taseme õpikuid

Eesti keele õpik Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Postimees kirjutas täna riigikontrolli koostatud eesti keele auditist, millest selgus, et inimesed tahavad eesti keelt õppida küll, aga riik ei ole keeleõppe pakkumisega toime tulnud. Toimetusele rääkis oma keeleõppe kogemusest kaks vene emakeelega naist, kes on riigi poolt pakutud keelekursustel osalenud.

Keeleõppe probleemid seisnevad auditi hinnangul keeleõpet pakkuvate ministeeriumite killustatuses, puudulikus rahastuses ja keeleõpetajate põuas. Uurisime ka keelekursustel osalenud vene emakeelega inimestelt, mis on nende isiklik kogemus keeleõppega.

Integratsiooni sihtasutuse poolt rahastatud keelekursustel osalenud Kristina ja Jekaterina (täisnimed toimetusele teada) selgitasid Postimehele, miks on eesti keele õppimine olnud nii raske.

Kursused on liiga populaarsed

Keelekursustele pääsemine on mõlema sõnul nagu võistlussport ja kõik soovijad tegelikult keelt õppima ei pääsegi.

«Kuna tean, et kursustele on palju huvilisi ja registreerimisega on vaja kiirustada, siis olin juba kell 10.00 arvuti taga valmis,» kirjeldas Jekaterina keelekursustele registreerimist. Hoolimata varajasest valmisolekust, ei õnnestunud tal õhtuti toimuvale kursusele pääseda.

«Ühe minuti jooksul sai nimekiri täis,» meenutas ta ja lisas, et lõpuks sai ta koha päevases keelegrupis ja õnneks tööandja oli vastutulelik ja lubas naisel töö ajast keelt õppida.

Sarnane kogemus oli ka Kristinal, kelle sõnul samuti kursustele registreerimine kiirelt umbe jooksis. «Registreerimine algas kell 10.00, aga tegelikkuses oli võimalik registreerida alles kell 10.13, kui inimesed leheküljelt lahkuma hakkasid,» kirjeldas ta.

Kaasaegsed õppematerjalid puuduvad

Kui lõpuks oli mõlemal õnnestunud keelekursustele pääseda, tuli silmitsi seista järgmise probleemiga. Selgus, et C1 tasemele, mida nii Jekaterina kui ka Kristina õppima asusid, ei ole isegi õpikut loodud. 

«Keeletundide peamine puudus on kaasaegsete õppevahendite puudumine,» tõi Kristina välja ja lisas, et samuti ei räägitud sel kursusel, kus tema osales, kuigi päevateemalistel teemadel.

«Klassiruumis arutasime kümne aasta taguseid koolide probleeme ja sellele pühendati rohkem kui üks tund,» kritiseeris ta.

C1 taseme õpiku puudumise tõi välja ka Jekaterina. «Mitte et keelekoolis ei olnud C1 õpikut, vaid selle taseme õpikut üldse ei eksiteeri. Seega me tegime palju harjutusi B2-tase õpiku põhjal,» sõnas ta.

Tase liiga erinev

Samuti tõid mõlemad välja, et keelegruppi võetakse vastu väga erineva tasemega inimesi, mis mõjub pärssivalt tervele grupile.

«Meie grupis oli inimene, kelle keeleoskus oli minu arvates maksimaalselt B1. Ta ei jõudnud teha harjutusi nii kiiresti nagu teised, ei saanud aru väga palju sellest, mida õppejõud rääkis ja alustas pidevalt vastamist vene keeles, kuna ei saanud teisiti,» kirjeldas Jekaterina.

Jekaterina küsimusele, miks ta tuli C1 kursusele, oli madalama keeletasemega õppur vastanud, et ta oli eksamid A1-B2 tasemeni sooritanud ja madalamates tasemetes ei tohi kursust uuesti võtta.

«Vaatamata raskusele ei vabastanud ta kohta C1 grupis ja samas see õpe ei andnud talle palju. Minu meelest on see ebaaus, sest kursus oleks võinud olla väga kasulik kellelgi teisele,» selgitas Jekaterina.

Jekaterina tundis, et tema keeleoskus paranes, kuigi täiskasvanueas on keeruline hakata õigesti rääkima, kui on juba tekkinud tüüpvead.

Kristina sõnul temale tegelikult kursustest suurt kasu polnudki, kuna tundides käsitletavad teemad olid liiga ebapraktilised ja ka keelegrupp liiga suur individuaalsemaks lähenemiseks. Alla pole ta aga andnud ning plaanib C1 kursusele uuesti minna, seekord tasulisele.