Haridus- ja teadusministeerium korraldas täna kell 12 Tallinnas Mesipuu lasteaias pressikonverentsi, kus minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest teemadest ja eesmärkidest.
Järelvaadatav: Mailis Repsi sõnul iseloomustavad uut õppeaastat keeleõpe, digipööre ja koolirahu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees tegi pressikonverentsist otseülekande.
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul iseloomustavad uut õppeaastat keeleõpe, digipööre ja koolirahu.
Venekeelsetesse lasteaedadesse jõuab rohkem eestikeelseid õpetajaid, eesti keele e-õppe võimalusi on rohkem kui kunagi varem ning digipööret suuname terviklikult, alates koolide IT taristute uuendamisest ja seadmetega varustamisest kuni e-õppevara loomise ja kasutajate digipädevuste suurendamiseni. Koolirahu kindlustamiseks tõhustab riik kiusuennetusprogrammide elluviimist ja annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks.
Reps märkis, et fookuses on eesti keele õpetamine lasteaedades, mullu alustatud ja edukaks kujunenud projekti laiendatakse ning tuuakse veelgi rohkem eestikeelseid õpetajaid venekeelsetesse lasteaedadesse. «Suurendame jõuliselt ka eesti keele e-õppe võimalusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt,» ütles Reps.
Ta lisas, et koolide uuenevad IT taristud, koolidesse jõudvad nutikad seadmed ja suurenev digiõpikute valik aitavad hoogsalt nüüdisajastada õpikeskkonda, mis omakorda suurendab õpilaste heaolu. «Tuleb digipöörane aasta. Samas paneme rohkem rõhku koolirahu kindlustamisele, et kõigil oleks koolis hea olla.»
Riik toetab turvalisuse- ja väärtuskesksete programmide levikut haridusasutustesse. Ministeerium suurendas partneritele eraldatavaid toetust: tänavu ja järgmisel aastal on toetussumma üle poole miljoni euro. Erilise tähelepanu all on vene õppekeelega koolid ja kutseõppeasutused. Koos partneritega on välja töötatud kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mida nüüd uuendatakse.
Septembris jõustuv põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus annab õpetajatele suurema õiguse koolis turvalisuse tagamiseks. Põhjendatud kahtluse korral võib kontrollida õpilase kotti või kappi ning võtta keelatud esemed või ained hoiule.
Digipöörde suunamisel peab ministeerium oluliseks terviklikku lähenemist ning tähelepanu all on nii koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine kui ka kasutajate digipädevuste suurendamine.
Sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT võrgud, 2021-2022 ülejäänud. Eelmisel õppeaastal uuendati ja täiendati koostöös koolipidajatega koolide digitaristuid erinevate digitaalsete ja nutikate seadmetega ning nüüd on need IT-õppeks kättesaadavad. Mullu käivitunud põhikooli digiõpikute pilootprogramm oli edukas ning õpikute valik laieneb veelgi. Uuendusena on digiõpikuid võimalik tasuta kasutada ka lapsevanematel. Uute õppevaralahenduste loomiseks toetatakse haridusvaldkonna iduettevõtteid.
Käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. Uus tarkvaraarendaja kutsekeskhariduse õppekava on nelja-aastane ja suurendatud üldharidusõppe mahuga, tihedat koostööd tehakse tööandjatega.
Riik arendab jõuliselt digilahendusi, et iga inimene saaks igal ajal ja igas kohas tasuta õppida eesti keelt. Septembris valmib eesti keele edasijõudnute ehk B1 taseme e-õppe tasuta kursus Keeletee, mis võimaldab iseseisvalt eesti keelt õppida nii vene- kui ingliskeelsetel õppijatel. Keeletee on jätkuks populaarsele eesti keele e-kursusele Keeleklikk.
Eestis on rohkelt uusi ja renoveeritud haridustempleid.
Kaasajastatud keskkonnas alustavad tööd kaheksa põhikooli: Aseris, Jõgeval, Paides, Juurus, Viljandis, Tabiveres, Põlvas ja Tartus. Alustaval Kohtla-Järve riigigümnaasiumil on uus õppehoone. Valmivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, Rakvere Ametikooli õpilaskodu ning 2020. aasta algul Tartu Ülikooli Delta keskus. Tallinna Muusika- ja Balletikooli ehitus algab 2020.
Õpetajate hinnangul on nende amet üha enam väärtustatud.
TALISe uuring näitab, et õpetajaid, kes tunnevad, et nende amet on väärtustatud, on poole rohkem kui viis aastat tagasi. Üldhariduskoolide õpetajate karjääritee ja liikuvuse esmakordne analüüs näitab, et õpetajad on oma ametile truud. 40 protsenti koolist lahkunud õpetajatest asuvad uuesti koolis tööle. Viimasel viiel aastal on ametisse asunud uusi õpetajaid rohkem kui ametist lahkunuid.
Ettevalmistamisel on ka uus alushariduse seadus.
Väärtustatakse lasteaiaõpetajaid ja riik on töötasu jõuliseks tõstmiseks eraldanud omavalitsustele lisaraha. Kui 2014. aastal oli lasteaiaõpetaja keskmine palk Harjumaal 736 eurot ja Ida-Virumaal 584 eurot, siis 2019. aastal on vastavalt 1147 ja 1161 eurot. Eesti keskmine lasteaiaõpetaja palk oli tänavu kevadel 1145 eurot. TÜ tänavune sisseastumiskonkurss osutab ameti populaarsuse kasvule.
Üldhariduses tulevad muudatused eksamikorralduses.
Põhikoolieksamitest loobumise eelnõu hakkab arutama riigikogu. Abituriendid saavad tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele testi. Lisaks jätkub arutelu koduste koolitöödega seotud koormuse üle.
Kutseõppurid saavad tuge endale sobiva haridustee leidmisel.
Kutsevaliku õpe laieneb pilootkoolidest teistesse kutskoolidesse. Kutsekoolide rahastamisel hakatakse arvestama ka koolide tulemusnäitajaid.
Põhjalikult ettevalmistatud kõrgharidusseadustik jõustub.
Uuenenud seadustik suurendab paindlikkust nii üliõpilaste kui ka kõrgkoolide jaoks, tugevdab ülikoolide ja ühiskonna seoseid, soodustab kõrgkoolide koostööd ning teadlastele atraktiivse karjäärimudeli kujundamist.
Täiskasvanuharidus on populaarsem kui kunagi varem.
Riik on jõudnud uue rekordini: elukestvas õppes osaleb 19,7 protsenti 25-64-aastastest inimestest. Täienduskoolitustel osalejate arv on kasvanud 373 tuhandelt 420 tuhandeni. Eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaal väheneb järjekindlalt.