/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/14/12364412t1hd7fb.jpg)
Hiiumaal on sel aastal toorkitsepiima joomise tõttu puukentsefaliiti haigestunud seitse inimest, keda on enam kui kolmel eelneval aastal kokku.
Hiiumaal haigestus toorpiima tarbides puukentsefaliiti seitse inimest (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 2016-2018 haigestus Hiiumaal puukentsefaliiti kokku kuus inimest, kusjuures ükski haigestumine polnud toona seotud toorpiima- või tootega.
Terviseameti lääne regionaalosakonna juhataja Kadri Juhkami sõnul oleks sel korral haigestumise ära hoidnud küll toorpiima vältimine, kuid kindlama kaitse puukentsefaliidi vastu annab vaktsineerimine.
«Toorpiima kuumutamine 15 sekundiks temperatuurini 75 kraadi hävitab piimast haigustekitaja ja piim on tarbimiseks ohutu, kuid puugiga kokkupuutumiseks piisab mõnikord vaid lühikesest jalutuskäigust rohelusse või oma lemmiklooma paitamisest,» ütles Kadri Juhkam, kelle sõnul ei tasu liigselt lootma jääda ka erinevatele puugipeletajatele. «Esiteks on efektiivsemad repellendid mürgised, teiseks ei pruugi nad alati puuki eemal hoida ja kolmandaks – siis kui neid vaja on, pole neid kaasas. Vaktsineerimisega saavutatav kaitse on aga alati olemas.»
Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse ühe kuni kolme kuu pikkusevahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga kolme kuni viie aasta tagant kordussüstiga uuendada. Vaktsiini eest tuleb inimesel endal tasuda.
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus, Eestit loetakse puukentsefaliidi leviku endeemiliseks piirkonnaks. Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad.
Eestis levitavad puukentsefaliidi viirusi kaks puugiliiki ehk võsapuuk ja laanepuuk, kes on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini, sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte.
Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ning haarata kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad omakorda tekkida püsivad tervisekahjustused.