/nginx/o/2018/06/04/7883367t1hf3bf.jpg)
/nginx/o/2018/07/20/10982961t1h48c7.jpg)
«Üks peamisi põhjuseid miks Trumpi Gröönimaa vastu huvi tundis on muidugi saare asukoht,» ütles Euroopa Parlamendi saadik ja Arktika raportöör Urmas Paet Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin.»
Urmas Paet: Trumpi Gröönimaa ostusoovi taga on suurriikide võitlus Arktika kontrolli eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaadake kaarti – ta on üheltpoolt Ameerika Ühendriikidele suhteliselt lähedal, aga teisalt asub ta põhjas, ta asub Arktikas ja Arktika järjest enam on piirkond, kus maailma suured ja mitte ainult suured, vaid ka riigid, kes vahetult on Arktika naabruses, on keeranud uue lehekülje oma huvide mõttes,» sõnas Paet.
Võtmetähtsusega mängurid selles geopoliitilises, julgeolekupoliitilises ning ka majanduslikult üha atraktiivsemas piirkonnas ongi USA, Hiina ja Venemaa. Kuigi ka Euroopa Liidu (EL) liikmetel Soomel ja Rootsil, ELiga lähedaselt seotud Norral ja Islandil on seal kohalolek.
Venemaa viimaste aastate tegevus on näinud, et kohalolekut Arktikat nähakse just suuresti läbi julgeolekuprisma. Hiina soovib juurdepääsu põhja-veeteedele ning maavaradele, mille ammutamine nüüd, kui globaalse soojenemise tõttu on igijää sulamas, on muutumas reaalsemaks ja odavamaks.
USA-l on Arktikas kõik kolm huvi – julgeolek, majanduslik ja geopoliitiline juhtpositsioon. President Trumpi Twitteris tehtud ettepanek Taanile maailma suurim saar Gröönimaa USAle müüa, tekitas muigeid, et USA riigipea näeb maailma ikka läbi 19. sajandi prisma, kus territooriume ostetakse.
Taani keeldumine müügiks oli igati ennustatav, kuid Trumpi ostusoov tõi meediasse ka analüütikud, kes väitsid, et kontrolli olulisust Gröönimaa üle on USAs arutatud juba mõnda aega, nüüd tuli see teema järsku avalikuks. Lisaks kõneleb maailma meedia sellestki, et Taani on küll ametlikult Gröönimaa emariik, kelle hooleks on usaldatud saare välis- ja kaitsepoliitika, kuid ka Taani ja muidu suhteliselt iseseisvalt elava Gröönimaa vahelised suhted, mis korraga on fookuses, vajavad uut ümberhindamist.
Kõik need teemad olid kõneks intervjuus, mille Urmas Paet andis KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin.» Intervjuud saate kuulata SIIT.