:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2019/08/24/12495515t1hf432.jpg)
Skandaali paisatud Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse instituudi teadlane Ralf-Martin Soe tegi sotsiaalmeedias avalduse, nimetades teadusrahastuse pettuse skandaali võimendatuks.
Nurkse instituudi teadlane: doktorant ei pea teadma, kust palk tuleb (29)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna postitus on kogunud omajagu tähelepanu ning levinud ka teistes uudistekanalites, otsustas Postimees vaadata teaduri väidetele otsa.
«Postimehe lugu teadusrahastusest küsimusi tekitab. Samal ajal tundub see üles puhutud ning üle võimendatud. Võibolla pealkiri «teadlased skeemitavad bürokraatiaga eesmärgiga teha rohkem ja paremat teadust» nii suurt tormi veeklaasis poleks tekitanud?» arvustab Soe.
«Minu liigitamine teadlastest «petturite» sekka Postimehe poolt on pahatahtlik ja meelevaldne,» väidab ta.
Olgu märgitud, et Postimees pole Soed kordagi petturiks nimetanud. Küll on Postimees sedastanud, et teadur sai palka, üle 13 000 euro, OpenGovIntelligence projektirahadest, millega tal endal mingisugust seost ei olnud. See tähendab üle tuhande tunni fiktiivselt kirja pandud tööd.
Seda kinnitab kolme erineva allika jutt Ragnar Nurkse instituudis.
Samuti pidi Soe olema kursis, et see nii on, sest palgalipikutele on trükitud projekti kood, millest raha eraldatud on. Petuskeemi läbiviimisel ja konspireerimisel oli Soel aga ilmselt olematu roll. Instituudi juhid maksid talle lihtsalt ebaseaduslikult palka.
«Doktorandid ei peagi teadma, kust nad palka saavad. Jah, nägin ka oma töölepingus ja palgalipikul koodi «VEF16004» (tegelikult VFP16004 - ML) ja ma tõepoolest olen heas usus teadnud, et see projekt on minu doktoritööga seotud,» kirjutab Nurkse teadur.
Edasi õigustab Soe eurorahade saamist sellega, et viis tema teadusartiklit publitseeriti OGI projekti valdkonnas toimivatel e-valitsemise eelretsenseeritavatel teaduskonverentsidel ja kaks OGI valdkonda kuuluvates e-valitsemise eelretsenseeritavates teadusajakirjades
«Lisaks viisin sel ajaperioodil umbes samas mahus teadusartiklitele läbi erinevaid arendustegevusi, mille eesmärk on e-valitsemise kui OGI-i valdkonda edasi arendada,» kirjutas ta.
Olgu märgitud, et H2020 fondist teadusrahastuse saamiseks ei piisa tegutsemisest lihtsalt sarnases valdkonnas. Postimehe käsutuses on projekti leping, mis seda ka kinnitab.
«See oleks umbes sama, kui paluda kellelgi maja üle värvida, kuid tema ehitab sulle hoopis aia ja nõuab selle eest raha,» ütleb doktorant Keegan McBride, kes oli OGI teadusprojekti tegelik osaleja.
Projektis osalemine tähendab reaalseid väljundeid, sealhulgas publikatsioone, mis märgitakse ka ära näiteks projekti kodulehel.
Nagu näha, ei ole Soe nime üheski OGI projektiga seotud publikatsioonis. Selline publikatsioonide nimekiri saadetakse ka Euroopa Komisjonile. Postimehel on see nimekiri olemas ning Soe nime pole seal kuskil mainitud.
Näiteks üks tema mainitud teadusartikkel on konkreetselt seotud Finest Twins teadusprojektiga (see on suisa artikli pealkirjas), OGI mingisugustki seotust pole selles teadusartiklis endaski kordagi mainitud.
Samuti kaitses Soe vahetult pärast väidetavalt OGI projektis osalemist doktorikraadi. Kuigi ta väidab, et OGI oli seotud tema doktoritööga, siis ei maini ta väitekirjas projekti kordagi, kuigi mainib hoopis teisi H2020 fondi programmiga seotud projekte.
/nginx/o/2019/08/24/12495514t1h3716.png)
Ning nagu mainitud eelnevalt, ei osalenud Soe kolme erineva allika kinnitusel OGI projekti koosolekutel, konverentsikõnedel ning pole märgitud üheski projekti väljundis autorina.
Olgu märgitud, et ETIS-e andmetel on (või vähemalt oli) Soe Euroopa Komsjoni H2020 programmi IKT komisjoni Eesti esindaja ning seetõttu võiks eeldada, et ta on H2020 programmi reeglite ja toimimisega hästi kursis.
Postimehe ajakirjaniku telefonivestlus Ralf-Martin Soega, 19.08.2019
Kui tahaksin teada midagi projektist OpenGovIntelligence, kas teiega saaks sellest rääkida?
Mina olen sellega kaudsemalt seotud olnud väga lühikest aega. Robert Krimmer on selle projekti käivitaja. Tarmo Kalvet ja Keegan McBride on tegelikud läbiviijad. Minu roll oli väga lühikest aega. Ma ei ole see kõige parem inimene sellest rääkima.
Milline teie roll selles projektis siis oli?
Põhimõtteliselt mingisugune väga lühiajaline. Ma ei mäleta isegi. Mingi mõned kuud olid selle projektiga seotud. Ma üldprintsiipi tean, tunnen projekti, aga ma pole kõneisik. Olen lihtsalt juures olnud ja osalenud arutelus, et kuidas kinnisvara osas paremini avaandmeid kasutada. Aga ma pole võtmeisik ja ei tea kogu protsessi, et oskaks sellele meediale rääkida.
Tunnistan ausalt, et miks ma seda kõike küsin, mul on ees selline exceli tabel, kus on kirjas, et te olete selle projekti kallal töötanud 1200 tundi ja aasta aega. Mulle ei tundu see päris nii väike osalus, nagu te praegu mulle kirjeldasite. Miks see võib niimoodi olla?
Selles mõttes, et ma ei ole öelnud, et ma pole projektiga üldse seotud, ma pole lihtsalt võtmeisik, kes oskaks sellest rääkida. Olin seal nooremteadurina tööl. Selles mahus, mis kirjeldasite ja viinud läbi uurimistegevust, kuid väiksemas skoobis kui teised tegelased.
1200 tundi on lihtsalt noh, täitsa nii mõnigi tööpäev. Kui küsin niipidi, et kas te olete võibolla sellest projektist lihtsalt palka saanud ning tegelikult projektiga tegelenud ei ole?
Ma olen viinud läbi teadustööd, mis selle projektiga on otseselt seotud ning mis selle projekti tegevust toetab sellises mahus, mis seal kirjas on. Palun võtke ühendust Robert Krimmeriga.
Mis teadustöö see on, mis sellega seotud oli?
Olen olnud sel perioodil Ragnar Nurkses nooremteadur, olen kirjutanud teadusvaldkonnas artikleid.
Aga, kuidas need artiklid seostuvad konkreetselt OGIga?
Aga seda küsige projektijuhilt. Minul ei ole täispilti. Ma ei ole neid projekti ressursse ise planeerinud. Mina pole see inimene, kes oskab rääkida sellest, kuidas need tegevused seal ikkagi täpselt tehtud on.