Eesti Keele Instituut esitleb 26. augustil Eesti ja Hiina keeleteadlaste ühisseminaril esimest «Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut».
Eesti Keele Instituudis valmis eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamat
«Hiina ja eesti keele kõnelejaskonna suurus erineb enam kui tuhat korda. Kuid see ei muuda üht keelt teisest suuremaks või väiksemaks. Sõnaraamat on teejuht kee juurde. Neid, kes sellist teejuhti vajavad, leidub nii Eestis kui ka Hiinas,» ütles Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. «Eestis on viimastel aastatel hiina keelt õpetatud-õpitud mõnes gümnaasiumis ja ülikoolis, Hiinas õpetatakse eesti keelt paaris Pekingi mainekas ülikoolis.»
Eesti Keele Instituut on kujunenud Eesti peamiseks sõnaraamatute keskuseks, kus koostatakse eri tüüpi sõnaraamatuid. Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatu aluseks on 2014. aastal koostatud «Eesti keele põhisõnavara sõnastik».
Eesti-hiina sõnaraamatu on koostanud Eesti Keele Instituudi vanemlingvist-projektijuht ja Pekingi rahvusvaheliste õpingute ülikooli erakorraline professor Gao Jingyi, välja on andnud Eesti Keele Sihtasutus. Sõnaraamatus on üle 5000 sõna.
Seminaril osaleb peale eestlaste üheksa teadlast Hiina keeleinstituudist, kirjastusest ja ülikoolidest. Tervituse Pekingi Hiina ühiskonnateaduste akadeemia keeleinstituudist toob selle direktor professor Liu Danqing. Ettekandega «Hiina ja uurali rahvaste ühisest esiisast» esineb Shanghai Fudani ülikooli professor Li Hui. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll räägib hiina nimede eesti tekstis kirjutamise ajaloost. Eesti-hiina põhisõnavara sõnaraamatut tutvustab Gao Jingyi.
Eesti-hiina sõnaraamatu koostaja Gao Jingyi on kaitsnud 2014. aastal Tartu Ülikoolis hiina põhivärvide nimetuste teemal doktoritöö. Ta on koos Märt Läänemetsaga koostanud esimese eestikeelsele huvilisele mõeldud hiina keele õpiku «Hiina keel» aastasl 2015. Samuti on ta tõlkinud paar raamatut, näiteks eEesti muinasjuttude kogumiku hiina keelde 2010. aastal. Ta on avaldanud hiina ja uurali keelte võrdlevaid etümoloogiaid. Gao Jingyi töötab Eesti Keele Instituudi vanemlingvist-projektijuhina ning Pekingi rahvusvaheliste õpingute ülikooli ehk BISU erakorralise professori ja eesti keele õppeharu juhatajana. Tal on õnnestunud avada BISU-s eesti keele põhieriala: esimest korda Hiina ajaloos õpetatakse sealses ülikoolis eesti keelt põhierialana.
Eesti keele õpetamise tarbeks on Hiina riik muuhulgas palganud Eestist kaks eesti keele õpetajat. BISU eesti keele erialal õpib praegu kolmes rühmas kokku 42 noort inimest.
Lisaks Pekingi rahvusvaheliste õpingute ülikoolile ehk BISU-le õpetatakse Hiinas eesti keelt valikainena Pekingi välisõpingute ülikoolis ehk BFSU-s. Sinna on Eesti riik eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi raames enda kulul lähetanud eesti keele lektori.