/nginx/o/2008/12/16/106160t1h4bfa.jpg)
Riigi peaprokurör Norman Aas ütles Raadio 2 saates «Ülekuulamine», et avalikkus opereerib kohtuasjade puhul ühe-kahe faktiga ning püüab nende alusel õiglast hinnangut anda.
Peaprokurör: avalikkus annab hinnangut paarile faktile tuginedes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas tunnistas Aas, et usaldab Eesti kohtusüsteemi, kuna nii prokuröridel kui ka advokaatidel on rohkem informatsiooni, mille alusel kujundada arvamus, milline peaks olema kuritegude eest õiglane karistus, vahendas ERR Uudised.
«Usaldan Eesti kohtusüsteemi, sest nii kohu kui prokurör ja tegelikult ka kaitsjad on need, kes algusest lõpuni on kohtuasjadega kursis, kohtuvad näost-näkku nii süüdistatavatega kui ka võimalike kannatanutega,» selgitas Aas.
Seoses pronksiöö mässude korraldamises süüdistatavate kohtuotsusega ütles prokurör, et apellatsioonikohtus minnakse edasi samade süüdistusparagrahvidega ja uut süüdistust ei tule. Samas selgitas Aas, et süüdistus sisaldab lisaks mässu korraldamisele ka teiste kuritegude elemente, mida kohus oleks pidanud arvestama, kuid seda ei teinud.
«Kui esitatud süüdistus võimaldab analüüsida ka teisi kuriteo koosseisusid, siis kohus peab seda ka omal initsiatiivil tegema, süüdistuse kontseptsioon rajanes paljuski sellele, et kohtualused organiseerisid ka ebaseaduslikku koosolekut, mis lõpuks tõi kaasa ka need rüüstamised siin Tallinnas. Kui kohus leidis, et nende rüüstamiste eest nad ei vastuta, siis võibolla nad vastutavad ebaseadusliku koosoleku korraldamise eest, apellatsioonis me toome selle aspekti välja - see osa analüüsist tuleb ka kohtul ära teha,» selgitas Aas süüdistust.