Faktikontroll: neli Mart Helme valeväidet Postimehe otse-eetris

Mart Helme otsesaates Otse Postimehest. Foto: Erik Prozes

Kolmapäeval käis siseminister Mart Helme Postimehe otsestuudios selgitamas, miks ja kuidas üritati eelmisel nädalal politsei- ja piirivalvejuhti Elmar Vaherit ametist vabastada. Ministri jutus kõlas aga mitmeid valeväiteid, millest nelja Postimehe toimetus kontrollis.

Vale nr 1: Vaher tegi kärbete kommunikatsioonis isetegevust

Mart Helme: «Näeme mitmendat puhku, et ametnikud arvavad, et ei pea valitsuse poliitikat järgima. Alles homme hommikul kantakse ette PPA poolt nende ettepanekud kärbeteks, aga see on juba lennanud oma elu elama. Niisugune isetegevus ja eelnev kommunikeerimine, mis ei olnud kooskõlastatud minuga, see ajas mul harja punaseks.»

ÕIGE on: Kärpeettepanekute kommunikeerimist arutasid siseministeeriumi ja asutuste juhid 31. juuli koosolekul. Mart Helme seal ei osalenud, küll aga olid kohal tema kolm nõunikku. Just sellel koosolekul lepiti kokku, et:

*kommunikatsioonivajaduse otsustavad asutuste juhid ise koos asutuste kommunikatsioonijuhtidega

*kommunikatsiooni korraldab iga asutus oma töötajate hulgas ise

Kokku lepitud kommunikatsioonisõnumites sisaldus ka:

*Seda, kuidas ministeeriumite valitsemisalades kokkuhoiu kava koostatakse ja kuivõrd valitsemisala asutusi kava koostamisse kaasatakse, valib iga ministeerium ise.

*Siseministeerium on seisukohal, et oma võimalusi, vajadusi ja töökorraldust tunneb kõige paremini iga asutus ise. Seetõttu ei soovi ministeerium asutustele ette kirjutada, kuidas kokkuhoidu saavutada, vaid asutused analüüsivad oma võimalused ise läbi.

See tähendab, et siseministeeriumis lepiti kokku, et asutuste juhid, seal hulgas politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher, korraldab kokkuhoiu kava alase kommunikatsiooni ise. Seetõttu seda isetegevuseks nimetada on vale.

Vale nr 2: Vaheri vallandamiskatses ei olnud midagi ebaseaduslikku

Mart Helme: «Valetamise kohta ma ütleks, et kõige rohkem praegu selles olukorras valetab Eesti ajakirjandus/../ Aga fakt on see, et kui noh, näiteks ka selle saate väljakuulutamisel on kasutatud sõna, et püüti ebaseaduslikult vallandada Elmar Vaherit, siis ebaseaduslikku ei ole siin mitte midagi.

Keegi ei saa keelata teha ettepanekut mingi ameti juhile või ka mingile ametnikule niisama - kulla sõber, see, mis sa tegid, mulle ei meeldi, kirjuta lahkumisavaldus. Kui ma oleks kirjutanud alla vallandamiskäskkirja, siis see oleks olnud ebaseaduslik. Aga anda paber nagu Martin tegi, et näed, kirjuta alla, et sa lahkud omal soovil. Selles ei ole mitte midagi ebaseaduslikku.»

ÕIGE on: Tööinspektsiooni kommunikatsioonijuht Kristel Abel kinnitas Postimehele, et lahkumisavaldust ei saa nõuda kelleltki, kui inimesel endal lahkumise soovi ei ole. Veelgi enam, kui töölepingulises suhtes võivad tööandja ja töötaja Abeli sõnul töölepingu igal ajal poolte kokkuleppel lõpetada ehk ühel poolel on õigus teha ettepanek vastastikkusel nõusolekul töösuhe lõpetada, siis avalikus teenistuses kehtib avaliku teenistuse seadus, mis sellist võimalust ei luba.

«Ametnikuga saab teenistussuhe lõppeda sisuliselt kas tema enda soovil või seaduses ettenähtud juhtudel,» selgitas Abel. Politsei- ja piirivalveameti juhi ametisse nimetamisel või vabastamisel saab minister teha valitsusele ainult ettepaneku. Siseminister Mart Helmel või tema pojal Martin Helmel ei olnud ainuisikuliselt mitte ühtegi seaduslikku õigust Elmar Vaherit ametist vabastada ega selleks survestada.

Vale nr 3: Protokollides oli kirjas, et inimeste kallale minna ei tohi, aga Postimees sellest ei kirjutanud

Mart Helme: «Postimees desinformeerib avalikkust [tippjuhtkonna koosolekute protokolle puudutavates lugudes]. Protokollides on mind väga tagasihoidlikult tsiteeritud. Tõepoolest, osalesin kolmest koosolekust vaid ühel, kus juhtnöörid paika panime. Ütlesin väga selgelt, et inimeste kallale minna ei tohi ja meie prioriteet on võidelda inimeste palkade tõstmise eest. See aspekt on jäetud Postimehe eile ilmunud artiklis kirjutamata. /…/ Seal ma ütlesin väga selgelt, et kõigepealt tuleb minna investeeringute kallale. Ei saa välistada ka töö reorganiseerimist, mis tähendab ka ametikohtade vähendamist, aga keegi ei räägi seal masskoondamisest.»

ÕIGE on: Postimees kajastas kõike, mida sellel koosolekul kärbetest räägiti ja mis on protokollitud. «Inimeste kallale minemist» seal ei puudutatud. Helme lubas, et järgmise päeva valitsuse istungil kaitseb kava kogu ministeeriumi haldusalale saada palgatõusuks 15 miljonit eurot, mis oli kirjas ka Postimehe artiklis. See aga ei puuduta kuidagi asutuste juhtidele antud kärpeettepanekute tegemise ülesannet. Investeeringute kallale minemist puudutas Helme ainult ida-piiri kontekstis, öeldes, et mingid asjad tuleb teha odavamalt ja mingid jätta tegemata. 

Vale nr 4: Mart Helme teavitas peaminister Jüri Ratast samal ajal, kui Martin Helme Vaherile ettepaneku lahkumiseks tegi

Mart Helme: «See oli nii, et mina helistasin peaministrile, ütlesin, et praegu nüüd selline asi tuleb ja et põhjused on need, ja peaminister sel hetkel võttis selle teadmiseks ja mingisugust äikese kärgatust sealtpoolt ei tulnud,» väitis Mart Helme tänases saates «Otse Postimehest». Saatejuhi küsimusele, kas Mart Helme helistas peaministrile enne, kui Martin Helme Elmar Vaheriga kohtus, vastas ta: «Ma helistasin, ütleme, samal ajal.»

«Ma teavitasin sel hetkel, kui see asi jõudis sinnamaale, et Martin ütles mulle, et mul on kokku lepitud Vaheriga, ma saan temaga kokku ja ma teen talle ettepaneku, et ta lahkub ametist. Siis ma helistasin kohe,» lisas ta hiljem. 

ÕIGE on: Peaminister Jüri Ratas sai esimese info Elmar Vaheri ametist vabastamise katse kohta Vaherilt endalt. Peaministri büroo kinnitusel toimus telefonikõne pärast Helme ja Vaheri kohtumist. Tõsi on see, et Mart Helme proovis peaministrit telefonitsi kätte saada. 

«Puhkusel viibinud siseminister Mart Helme oli küll proovinud peaminister Jüri Ratasega ühendust saada, kuid koosolekutel viibinud Ratas neil hetkedel tema kõnedele vastata ei saanud. Pärast telefonikõnet Elmar Vaheriga vestles peaminister sel teemal ka siseministri ja rahandusministriga,» vahendas peaministri büroo Jüri Ratase vastust Postimehe päringule.  

Seega Mart Helme väide, et Vaheri ja Helme kohtumisega väidetavalt samal ajal tehtud telefonikõnes, kus «peaminister sel hetkel võttis selle teadmiseks ja mingisugust äikese kärgatust sealtpoolt ei tulnud», on vale, kuna Jüri Ratas ei saanud Helmega telefonitsi ühendustki.