Kontrollitud: kärpeid arutati kolmel koosolekul, Vaherile jäeti vabad käed

EKRE juhid Mart ja Martin Helme. Foto: Erik Prozes

Kärpeettepanekute koostamist arutasid siseministeeriumi haldusala tippjuhid kokku kolmel koosolekul. Mitte kordagi ei tulnud neis jutuks, et koondamisega seotud ettepanekuid on keelatud teha.

See tähendab, et ministrite Mart ja Martin Helme öeldud ettekäänded Elmar Vaheri vallandamiskatse ajal, mis puudutasid omavolitsemist kärpeettepanekute tegemisel, koalitsioonileppele vastu töötamist ja kokkulepete rikkumist, olid valed.

Kui eelmisel reedel esitas siseministeerium Postimehe teabenõudele vastuseks kaks lähteülesandega e-kirja ning fragmendid koosolekute protokollidest, siis nüüd käis Postimees kõnealuseid protokolle lugemas. Siseministeerium andis «ametkondliku kasutamise» märkega dokumentidele ajakirjanikule ligipääsu, arvestades ülekaalukat avalikku huvi. Ligipääs tähendas võimalust lugeda koosolekute protokollidest vaid neid osasid, mis puudutasid just kärpekavade koostamist. Pildistada dokumente ei lubatud.

Esimest korda puudutasid ministeeriumi ja selle haldusala tippjuhid kärpeettepanekute teemat 29. mai koosolekul. Kaks päeva varem oli kantsler Lauri Lugna saatnud asutuste juhtidele «halbade uudistega» e-kirja, milles tegi teatavaks vajaduse hakata kulusid kokku tõmbama. Lugna kiri tugines omakorda rahandusministeeriumist pärinenud infol valitsuse kabinetinõupidamisel otsustatust. Selle sisu oli lihtne: kõigil valitsemisaladel peale kaitseministeeriumi tuleb asuda valmistuma kärbeteks. Ühe kärbete kohana tuuakse neis kirjades välja just tööjõu- ja majandamiskulud.

Esimene koosolek

29. mai koosolek siseministeeriumis oli ainus, kus minister Mart Helme osales. Kokku kuue lehekülje pikkuse protokolli järgi puudutati kärpeplaane vaid möödaminnes. Helme ütleb, et kui augusti lõpus tulevad täpsustatud eelarvehinnangud, tekib ehk mingi manööverruum - kõiki kärpeid ei peaks ellu viima.

Lisaks ütleb Helme, et idapiiri rajatistega tuleb edasi minna, aga «mingid asjad» neist tuleb teha odavamalt ja «midagi jätame tegemata». Kolmandaks lubab Helme, et kavatseb kaitsta päev hiljem toimuval valitsuse nõupidamisel plaani saada kogu haldusala järgmise aasta eelarvesse palgatõusudeks lisaraha vähemalt 15 miljonit eurot.

Teine koosolek

Nädal hiljem, 5. juunil toimunud koosolekul Helme enam ei osalenud, küll aga olid kohal tema nõunikud Raul Siem, Erki Helemäe ja Mark Majorov. Koosolekut juhtis Riina Solman. Just see oli koosolek, kus otsustati sisuliselt, kuidas ettepanekud kärbeteks esitada. 

Asekantsler Piret Lilleväli tegi ülevaate eelarve kokkuhoiu ettepanekute teemast. Seejärel arutati, kuidas ettepanekuid täpselt esitada. Majorov tõi välja, et ettepanekute kõrvale tuleb teha seletuskiri. Lugna ütles, et iga kärpe juurde tuleb tuua vahetu mõju: näiteks kui palju pikeneb ID-kaardi taotlemise järjekord.

Otsustati, et iga asutus esitab kärbeteks kaks erinevat varianti. Elmar Vaher oli sellise lähenemise poolt, kuna siis saab ministeerium otsustada lõplikud kärped lähtuvalt oma prioriteetidest. «Mingil hetkel vaatab poliitik asjale otsa, seda teeme, seda ei tee,» ütles ta. Päästeameti juht Kuno Tammearu toetas samuti kahes stsenaariumis ettepanekute esitamist.

Kui eelmise nädala lõpus lisas siseministeerium Postimehele antud vastusesse mälu järgi punktid sel koosolekul otsustatust, mille järgi oli inimeste koondamine sisuliselt keelatud, siis eile nõustus ministeerium, et see oli ekslik info ning sellist teemat ei arutatud.

Kolmas koosolek

Järgmisel korral arutati kärpeid alles 31. juulil. Ka sellel koosolekul Mart Helme ei osalenud, küll aga tema kolm nõunikku. Päevakorras oli kaks punkti, millest üks puudutas kärpeid: täpsemalt PR-plaani ehk kuidas kärpeettepanekuid oma töötajatele ja avalikkusele kommunikeerida. Sisulises osas ettepanekutest enam ei räägitud.

Koosolekul otsustati, et iga asutus koostab oma kommunikatsiooniplaani - nii töötajate seas kui majaväliselt - ise. Küll aga kinnitati kogu kärpeprotsessi raamsõnumid. Raamsõnumitest on tähelepanuväärseid kaks.

«Siseministeerium on seisukohal, et oma võimalusi, vajadusi ja töökorraldust tunneb kõige paremini iga asutus ise. Seetõttu ei soovi ministeerium asutustele ette kirjutada, kuidas kokkuhoidu saavutada, vaid asutused analüüsivad oma võimalused ise läbi,» kõlas neist üks.

Teine sõnum oli, et eesmärk on leida kokkuhoiukohad eelkõige tulevaste investeeringute või ümberkorraldatavate teenuste arvelt, aga «mõnes asutuses võib see tuua kaasa ka töökohtade ümberkorraldamist või vähendamist, kuid see pole omaette eesmärk».