/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/08/09/1956952t1hc3c5.jpg)
Septembris jõustub uus kõrgharidusseadus, mille kohaselt saavad sügisel rakenduskõrgkooli astuvad üliõpilased lõpetades esmakordselt bakalaureusekraadi, mida välismaal eriti hinnatakse.
Rakendusõppe tudengid saavad esmakordselt bakalaureusekraadi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul said praktilisemate õppekavade lõpetajad seni rakenduskõrghariduse diplomi ja akadeemilisema programmi lõpetajad bakalaureusekraadi. «Nüüd saavad kõik need, kes sel sügisel kõrgkooli lähevad, lõpetades ühtmoodi bakalaureusekraadi,» rääkis Oad.
«Seadus tuli elule järgi. Bakalaureuseõppel ja rakenduskõrgharidusel pole muud vahet kui see, et rakenduskõrghariduse erialad on praktilisemad, rohkem seotud tööturuga. Seni tekitas kaks erinevad diplomit segadust, eriti välismaal. Nüüd on asi selgem, Eestist väljapool on ühtne bakalaureusekraad lihtsamini mõistetav,» ütles Oad ja lisas, et selle sammuga astub Eesti kõrgharidus lähemale riikidele nagu Saksamaa või Šveits.
«Uue kõrgharidusseaduse järgi kehtivad nii rakendus- kui akadeemilisele kõrgharidusele samad nõuded, erineb vaid üks punkt. Nimelt omandab rakenduskõrghariduse üliõpilane lisaks alusteadmistele ka oskused kindlal erialal töötamiseks, mis teeb ellu astuvate tudengite elu reaalsuses veidi lihtsamaks,» ütles Oad.
Mainori tegevjuhi sõnul saavad ka teistes arenenud tööstusriikides rakenduskõrghariduse lõpetajad bakalaureusekraadi. «Saksamaal saab mõnedes rakenduskõrgkoolides omandada isegi doktorikraadi,» sõnas Oad.