/nginx/o/2019/08/14/12465215t1hd4eb.jpg)
Siseministeeriumi kantsleri Lauri Lugna kirjad näitavad, et ühtegi keeldu töötajate koondamiseks PPA ega teiste asutuste juhtidele ei antud. Vastupidi, personalikulud toodi eraldi välja ühe kategooriana, kust kärpeid leida.
Kuvatõmmised: personalikulude kärpimine oli osa PPAle antud ülesandest (27)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehele edastatud kirjadest nähtub, et tegelikult ei keela koondamisi miski, vastupidiselt ministeeriumi väidetele nagu oleks selgelt toonitatud, et tööjõukulude kallale ei tohi minna.
17. mail haldusala juhtidele saadetud kirjas ei märkinud Lugna, et personali ei tohiks kärpida. Kirjas on küll märgitud, et kärpida ei tohiks palku, kuid see ei ole PPA ümber lahvatanud skandaalis ka üldse teemaks olnud. Lisaks viitab Lugna "struktuuri ja teenuste reorganiseerimisele": (suurendamiseks kliki pildile)
/nginx/o/2019/08/17/12472650t1h937a.jpg)
27. mail saadetud kiri, mis annab kõige selgema lähteülesande kärpeettepanekute tegemiseks, ütleb Lugna, et just personalikulud on üks neljast valdkonnast, kust peaks kärpeid tegema: (suurendamiseks kliki pildile)
/nginx/o/2019/08/17/12472654t1hfdeb.png)
Nädal hiljem kolmapäeval kohtusidki ministeeriumi haldusala juhid kantsleri ja teiste tippametnikega iganädalasel koosolekul. Just seal pandi paika kärbete suurus eurodes. Selle järgi pidi PPA kärpima 2020. aasta eelarvest ligi kuus miljonit eurot ning aasta hiljem 8,2 miljonit.
Postimehe teabenõudele saadetud vastuses oli eelnevalt kirjeldatud kirjavahetus ja need summad ka kenasti kirjas. Arvutabeli üles oli lisatud aga veel üks lõik, mille alguses seisis allajoonitult koosolekul vastu võetud «otsus». Selles teatati: «Inimesed on prioriteet: siseturvalisuse töötajate palgad jäävad puutumata ja ettepanekud personali vähendamise osas pigem erand ja saavad olla seotud ainult mingi teenuse sisulise ümberkorraldusega, lihtsalt personali vähendamist mitte planeerida.»
/nginx/o/2019/08/17/12472700t1he2c0.png)
Postimehe täiendavate päringute peale kõnealuse koosoleku protokolli asjus tekkis ministeeriumis aga segadus. Ministeeriumi pressiesindaja teatas, et kõnealune lõik ei pärinegi tegelikult 5. juuni koosolekult, vaid alles 31. juulil toimunud koosolekult, kus arutati juba kärpeettepanekute kommunikatsiooniplaani.
Lõpuks tunnistas ministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli Postimehele, et tegelikult ei olnud seda punkti üheski koosoleku protokollis. Ta ütles, et lisas selle ise ajalehele saadetud vastusesse. Nii jättis Lilleväli mulje, et tegemist on protokolli osaga, ehkki tegelikult ühtegi otsust nii fikseeritud ei olnud. Lilleväli põhjendas oma tegu sellega, et töötajate mittekoondamine oli kärpeplaane koostades koosolekul teemaks, lihtsalt protokolli see ei jõudnud.
Nagu näeme, oleks praegusel hetkel siiski vaja konkreetseid protokolle näha, et aru saada, kas ministri rünnak PPA juhi vastu on õigustatud või vale. Mitte ainult ei pea need protokollid olema täpsed, vaid praegusel juhul tuleb need ka kindlasti avalikuks teha. pic.twitter.com/dGcxH7RYEc
— Holger Roonemaa (@holger_r) August 17, 2019