Soojuspumba paigaldusel tehtud viga viis inimese hauda

Silvi Sabe elab endiselt tulest söestunud majas, sest õhksoojuspumba vale paigaldamise eest ei vastuta justkui keegi. Foto: Raul Mee

Elektriseadme paigaldaja ei vastuta, kui tema tehtud veast aastaid hiljem tulekahju tekib.

Viimsi elanik Silvi Sabe kaotas valesti paigaldatud soojuspumbast alguse saanud tulekahju tõttu oma ema ja elab nüüd juba teist aastat poolpõlenud ja tahmast süsimustade seinte ja lagedega majas. Soojuspumba paigaldanud ettevõte ei soostu aga naisele kahjusid kompenseerima ja seadus neid enam vastutusele võtta ei luba. Võimalik kuritegu aegus enne, kui tulekahju aset leidis.

2007. aastal lasi Sabe oma Viimsis olevasse majja paigaldada õhksoojuspumba. «Ma olin haige ja ei jõudnud pidevalt talvel ahju kütta. Radiaatoriga kahekorruselist maja kütta ei ole ka kuigi mõttekas. Eks siis mõtlesingi, et telliks soojuspumba,» meenutas Sabe.

Naine ostis nii seadme kui ka selle paigalduse kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete müügiga tegelevalt ettevõttelt Airwave OÜ. Tegemist on maineka firmaga, kelle teenuseid on muuhulgas kasutatud ka Sisekaitseakadeemia uue hoone, lauluväljaku raadiotorni, rahvusraamatukogu, Kristiine keskuse ja Tondiraba jäähalli tööde puhul.

Ka hooldust tellis Sabe aastate jooksul ainult Airwave’i spetsialistidelt, mitte mõnelt külamehelt, nagu ta ise nimetas. Soojuspumba üleandmine ja hooldus on dokumenteeritud ja imekombel on kõik need paberid, küll kuumuskahjustuste ja tugeva põlemislõhnaga, Sabel siiski säilinud.

Pumba paigaldamist ja hooldamist tõendavad dokumendid õnnestus Sabel säilitada.

Kaheksa aastat kõik toimis, kuni 2016. aasta jaanuari keskpaigas tundsid Sabe ja tema ema soojuspumbast tulevat kummi ja plastmassi põlemise lõhna. «See viimane väljakutse hooldusele oligi mitte aparaadi puhastamiseks, vaid kõrbelõhna peale,» rõhutas ta.