/nginx/o/2018/07/05/8153318t1hc99e.jpg)
/nginx/o/2019/08/08/12445776t1h390e.jpg)
Hispaania survestab Euroopa Komisjoni, et see lõpetaks teadusväliste homöopaatiliste preparaatide käsitlemise ravimitena. Eestile, kus preparaate kasutatakse vähe, tähendaks see tõenäoliselt aga vastupidiselt just nende leviku suurenemist.
Lääne riikide surve homöopaatilistele ravimitele võib nende levikut Eestis hoopis suurendada (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli lõpus kirjutas Politico, kuidas Hispaania sotsiaalministeerium survestab Euroopa Komisjoni, et see muudaks 2001. aasta direktiivi, mis klassifitseerib homöopaatilised tooted ravimitena.
Homöopaatia on alternatiivmeditsiini haru, mis lähtub põhimõttest «sarnane ravib sarnast». Patsiente ravitakse üliväikestes annustes haigusetekitajat sisaldavate tilgakeste ja kuulikestega. Neid on umbkaudu kümme tuhat sorti ning eesmärk on leida pill, mis sobiks patsiendi vaimse, hingelise ja füüsilise tasandiga. Klassikalise meditsiini esindajad peavad seda pseudoraviks.
Hispaania ajendina märgib ajaleht juhtumeid, kus inimesed keelduvad või loobuvad tavapärasest ravist homöopaatiliste preparaatide kasuks, et seeläbi tõsiseid haigusi, nagu vähk, ravida. Hispaania päevalehe El Paisi sõnul oli üheks selliseks inimeseks Rosa Morillo, kes suri 2017. aastal rinnavähki, pärast seda, kui oli loobunud keemiateraapiast homöopaatilise ravi kasuks.
Aasta aega tagasi tuli Hispaania valitsus välja plaaniga eemaldada homöopaatia ja teiste pseudoteaduste õppe tervisekeskustest ja ülikoolidest.
Ka teised Lääne riigid, mis on seni olnud homöopaatilistele preparaatidele kõige suuremaks turuks, on viimasel ajal suurendanud survet, et vähendada homöopaatiliste preparaatide kasutamist.
Eelmise kuu alguses teatas Prantusmaa terviseminister Agnes Buzyn, et riik lõpetab homöopaatiliste toodete toetamise maksumaksja raha eest. Siiani maksis Prantsusmaa kinni kuni 30 protsenti toodete hinnast, mida järgmisel aastal vähendadakse 15 protsendini. Aasta hiljem lõpetatakse preparaatide rahaline toetamine täielikult.
Sarnase üleskutse tegi eelmise kuu keskel ka arste ja füsioterapeute ühendav liit Saksamaal, kus Deutsche Welle andmeil on registreeritud homöopaate ligi 7000.
Läänes on homöopaatilised preparaadid suureks äriks. Nii näiteks selgus 2018. aastal turu-uuringute firma Ipsos läbi viidud uuringust, et tervelt 77 protsenti prantslastest on vähemalt korra preparaate kasutanud, 58 protsenti on kasutanud neid aga korduvalt.
France24 andmetel arvab ligi kolmveerand prantslastest, et homöopaatilised preparaadid on tõhusad. Hispaania Teaduse ja Tehnoloogia Fondi 2018. aasta uuringu kohaselt usub viiendik hispaanlastest, et preparaatide mõju on teaduslikult tõestatud.
/nginx/o/2019/08/08/12445785t1hab93.jpg)
Erinevalt lääneriikidest on Eestis homöopaatilised preparaadid vaeslapse rollis.
Eestis on müügiluba praegu vaid 19 homöopaatilisel preparaadil ja neid tohib müüa vaid apteekides.
Homöopaat Elery Tammemägi ütles, et tema tervitaks seda, kui homöopaatilisi preparaate Eestis enam ravimiteks ei liigitataks, sest praegune olukord, kus neid tohivad müüa vaid apteegid, takistab oluliselt nende kättesaadavust.
Postimees kirjutas aasta tagasi, kuidas näiteks Benu apteegis moodustavad homöopaatilised preparaadid apteegi 12,6 miljoni eurosest käibest alla 0,1 protsendi, Euroapteegi 8,1 miljoni eurosest käibest aga 0,05 protsenti.
«Eesti on ainuke riik Euroopas, kus polegi eraldi homöopaatilist apteeki, kust midagi osta. See kümme ravimit, mis meil on, see pole homöopaatia,» ütles ta ning lisas, et praegu käiakse Eestist homöopaatilisi preparaate ostmas peamiselt Inglismaalt, Saksamaalt ja Rootsist.
Seega võib Hispaania kavatsus Euroopa Liidus preparaatide levikut piirata Eestis nende levikut hoopis kasvatada.
«Eeldusel, et homöopaatilised preparaadid oleksid jätkuvalt lubatud, aga mingis muus kategoorias, võiks neid arvatavasti müüa igal pool,» sõnas ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso.
Ta lisas, et nende müümine apteegis sõltuks siis sellest, kas nad mahuksid ravimiseaduses kehtiva nõude alla, mis ütleb, et üldapteegis võib lisaks ravimitele müüa ainult meditsiini- ja hügieenitarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid, mille müük ei takista ravimite müüki ega valmistamist.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato sõnul on praegune müügiloa nõue asjakohane, sest see aitab tagada preparaatide ohutuse, kvaliteedi ning vajadusel täiendava nõustamise apteegis.
«Kui Euroopa Liidus minnakse regulatsiooni muutma, siis sellele eelneb kindlasti põhjalik analüüs,» sõnas ta.
Praegu tema sõnul Euroopa Liidu tasandil ametlikult homöopaatikume puudutavat muudatust algatatud ei ole.
Praegu kehtivad homöopaatilistele preparaatidele ravimiregulatsiooni nõuded, mis tähendab, et müügiloa saamiseks tuleb veenduda toote ohutuses ja kvaliteedis. Preparaadid lubatakse Eesti turule tingimusel, et tootja ei kirjuta neile peale näidustust ehk ei väida, et neil on mingi toime ja neid manustatakse suu kaudu või välispidiselt.
«Soovime, et inimesed pöörduksid esmalt tõenduspõhise meditsiini poole ja alles seejärel kaaluksid koos raviarstiga täiendavaid toetavaid võimalusi. Juhul, kui see on toimunud vastupidi, peaks julgelt arstile sellest teada andma,» ütles Lopato.
Postimehe aasta tagasi tellitud Kantar Emori uuringust selgus, et eestlased teavad homöopaatilistest preparaatidest üldiselt vähe ning nende tervendavasse jõusse usub 15 protsenti inimestest. Sagedamini usuvad homöopaatia kasulikku mõjusse naised, keskealised, keskharidusega, keskmisest jõukamad ja suuremate linnade elanikud.