/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2014/09/01/3315509t1h4477.jpg)
Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas määruse, millega senine 10-päevane isapuhkus pikeneb 30 päevale ning isa täiendavat hüvitist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma otse lapsevanemale - muudatus jõustub järgmise aasta 1. juulist.
Isapuhkus pikeneb ja hüvitise saamine lihtsustub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Muudatus annab peredele paremad võimalused jagada laste eest hoolitsemise koormust, kuna nüüd saavad ka isad jääda isapuhkusele kauemaks ning seda soovitud ajal, kas emaga samal ajal või eraldi,» sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.
Kui seni maksis isapuhkusele jääjale puhkuse tasu välja tööandja, siis nüüd teeb seda sotsiaalkindlustusamet otse, vähendades sellega tööandja koormust.
Vanemahüvitise süsteemi korrastamisega kehtestati isadele õigus vanemahüvitisele, mis ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi.
30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist on võimalik kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ning seda võib kasutada nii ühes osas kui ka osade kaupa. Näiteks võib isa kasutada esimesed 10 päeva isapuhkusest siis, kui laps sünnib, ning ülejäänud 20 päeva siis, kui laps on juba aastane või pooleteist aastane. Riigikogu võttis vastavad seadusemuudatused vastu 2017. aasta lõpus.
2018. aastal kasutas isapuhkust 72 protsenti kõigist isadest, kellel oli selleks õigus. Vanemahüvitise saajate seas oli 2018. aastal isasid 10,9 protsenti. 2018. aasta jooksul määrati esmakordselt vanemahüvitis 1910 isale. Riikides, kus osa vanemapuhkusest on reserveeritud isadele, on isade osakaal vanemapuhkuse kasutajate hulgas väga kõrge, näiteks Norras, Islandil ja Rootsis on see ligi 90 protsenti.