Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Yana Toom: mina arvan, et karikas on täis, nagu päriselt (28)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Europarlamendi saadik ja Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom ütles Postimehe otseintervjuus, et tema mõõt on valitsuse 100. päevaks täis. Kirglikuks kiskunud vestluses nimetas Toom kolleegi europarlamendist Jaak Madisoni mölakaks. Ka lubas ta kolme päeva pärast teatada, kas mõistab hukka Putini režiimi ebaproportsionaalse jõukasutamise Moskva meeleavaldustel.

Valitsusel täitub homme 100 tööpäeva. Teie olete algusest peale öelnud, et teie seda koalitsiooni ei toeta ja teie eelistus on Keskerakonna ja Reformierakonna liit. Millise hinnangu te annate nendele 100-le päevale?

No tahaks kiita koduerakonda, aga välja ei tule, ütleme niimoodi. Kuigi ma lugesin, mida varem on Eestis räägitud valitsuse saja päeva kohta, siis pole sellist valitsust, mida oleks opositsioon 101. päeval kiitma hakanud. Tehti maatasa Ansipi valitsus ja kõik teised, see on traditsioon. Valmistudes siiatulekuks, ma nüüd 24 tundi lugesin, ja tuleb välja, et see kuvand, mis on meedias, et valitsus midagi ei tee ja muudkui klaarib EKRE lollusi, ei vasta tõele. On päris mitu asja ära tehtud, aga see vaht, mis seda saadab, ei lase seda ära märkida.

Mis on teie jaoks need olulised asjad, mis on tehtud 100 päeva jooksul?

Näiteks tänases Postimehes oli loetelu, mida kõike Mart Helme pole teinud. Samas minu jaoks on väga hingelähedane asi perevägivallaga võitlemise kava, mis on esitatud ka valitsusele, mis on heaks kiidetud ja näeb ette seda, et see Pärnu pilootprojekt laiendatakse kogu Eesti peale ja seal on väga hea ja õige suunamuutus, et ei pea ohver kodust ära põgenema, vaid viiakse vägivallatseja sealt minema. See on suur asi.

Teine asi, mida kritiseeriti tööandjate poolt, kuid mis ei leidnud suuremat arutelu, oli see, kuidas võidelda renditööjõuga ehk et renditööjõudu ei kasutataks nagu kaasaagset orjapidamist. Nemad peaksid saama Eesti keskmist palka.

Nii et te kiidate Mart Helmet hea siseministritöö eest?

Ma ei kiida Mart Helmet hea siseministritöö eest, sest minu jaoks on alati küsimus see iga koalitsiooni puhul, kas neid häid asju saaks teha ka teises koosseisus. Selle valitsuse puhul ma ei näe neid läbimurdeid, mida ei saaks saavutada teise koalitsiooniga.

Meie andmetel olete just teie üks initsiaatoreid, kes püüab läbi suruda muutust, ehk et Keskerakonnas on tiib, kes tahaks kohe Reformierakonnaga valitsust teha. Kas te olete initsiaator selles tegevuses?

Kui inimene tahab muutust, siis ta ei hakka kindlasti midagi läbi suruma meedia kaudu, sest sellega sa surud nurka ka oma erakonnakaaslased, nii et ärge lootke, et ma hakkan siin praegu teile rääkima, et jah ma tahan… Mulle ei meeldi see seltskond, mul on päris raske selle koalitsiooni liikmena olla europarlamendis, sest ma pean pidevalt tegema selgitustööd.

Aga kas olete osalenud kohtumistel, kus ongi aruteluks see, kuidas Jüri Ratasele selgeks teha, et aitab küll, pigem õudne lõpp kui lõputu õudus?

Ei ole. Mingit sellist tegevust ei ole. Vaadake, see tähendaks seda, et me läheks praegu erakonda lõhkuma, et ütleme, et teate, Ratas meile enam ei sobi, võtame kellegi X-i, kes saadab selle asja laiali. Seda ei ole.

Keskerakonna reiting on vabalanguses. Kui enne valimisi olid Keskerakond ja Reformierakond enam-vähem võrdsed, siis nüüd on Reformierakonna reiting kaks korda suurem Keskerakonna omast. Mis on lahendus?

Ka Keskerakonnal on olnud ajad, kui me istusime opositsioonis, muud ei teinud kui kritiseerisime valitsust ja reiting oli kõrgustes. Kui me vaatame, miks Reformierakonna reiting kasvab, siis see ei ole Reformierakonna teene, see on meie enda tehtud.

Kui te ütlete, et Keskerakonna reitingu langus on tema enda tehtud, siis seda hullem ju?

Vastab tõele.

Mis on lahendus?

Te teate väga hästi, ma olin selle koalitisooni vastu algusest peale. Okei, nad said oma võimaluse, minu hinnangul nad seda võimalust õigesti ei kasutanud. Tuleb vist saata selge signaal inimestele, et lõpetage see jama ära. Asi pole siin üldse retoorikas, mulle ei meeldi see, et me räägime retoorika muutusest, asi on tegelikult väärtustes.

Mida te selle jama lõpetamise all silmas peate?

Ma mõtlen seda, et EKRE peab kas vaatama peeglisse, panema suu kinni, keskenduma tööle ja ma ei tea, kuidas nad seda erakonnasiseselt suudavad ära manageerida, et iga päev ei oleks mingi lollus väljas. Aga ma tegelikult arvan, et seda ei juhtu, sest nad on permanentses kampaaniahoos. Iga jumala päev pildil.

Kas peaminister peaks nad panema fakti ette?

Ma ei hakka andma peaministrile juhiseid Postimehe toimetuses, seda ma ei tee. Mina arvan, et see koalitisoon ei olnud õige mõte ja mina arvan, et karikas on täis, nagu päriselt! Ma kuskilt lugesin ilusat väljendit, et juba jookseb (karikast - toim) ämbrisse, minu ämber on juba pooltäis. Ma ei ole nõus ka kolleeg Karilaiuga, kes ütles, et Keskerakonna mõõt pole veel täis, minu isiklik mõõt on juba siin kuskil (näitab käega pea kohale - toim).

EKRE peab kas vaatama peeglisse, panema suu kinni, keskenduma tööle ja ma ei tea, kuidas nad seda erakonnasiseselt suudavad ära manageerida, et iga päev ei oleks mingi lollus väljas. Aga ma tegelikult arvan, et seda ei juhtu, sest nad on permanentses kampaaniahoos. Iga jumala päev pildil.

Kui teie oleksite peaminister, siis te kohe lõpetaksite selle valitsuse?

Mina ei ole peaminister, ma ei läinud ka ministriks sellesse valitsusse, sest ma saan aru, et minu poolt poleks mingit koostööd seal valitsuses olnud, sest ma näen, et me ei sobi kokku.

Kas olete seda silmast silma ka Jüri Ratasele öelnud?

Veel kord, ma ei hakka peaministriga ja erakonna esimehega meedia vahendusel suhtlema, nii et sellist vastust te minult ei saa.

Aga teie hinnangul peaks lõpetama praeguse valitsuse ja tegema koos Reformierakonnaga valitsuse?

Ma ei ütleks, et me peame Reformierakonnaga tegema valitsuse, sest Reformierakond ei ole ainult tore inimene Kaja Kallas, Reformierakond on ka Kristen Michal, on ka Keit Pentus-Rosimannus ja kõik teised inimesed. Ma olen venelane. Minu jaoks on asja iva, et vahel EKRE räägib seda, mida Reformierakond mõtleb, suurt vahet ju ei ole. Praegu meie positsioon ei oleks enam juba nii-öelda jõuline, aga räägime, otsustame, vaatame.

Aga kui te ütlete, et tänane valitsus EKRE-ga ei sobi ja Reformierakonnaga ka nagu ei tahaks minna, siis ainuke variant, kolmas variant, on opositsiooni jääda.

Opositsiooni ka ei tahaks muidugi, aga no ei olegi Eestis võimalik, et tuleks mingisugune ideaalne koalitsioon, on ju?

Aga mis oleks teie hinnangul hetkel parim võimalik koalitsioon?

Selline koalitsioon, kus Keskerakond ei oleks olukorras, kus me peaksime pidevalt klaarima ära oma koalitsioonipartnerite lollusi ja lugema iga päev välismeedias järjekordselt mingisugust jama enda kohta. Ja see on tegelikult suur probleem. Pluss veel see, et nende inimeste väärtused, ma tulen selle juurde tagasi, et need pole sõnad, vaid päris väärtused – mustad, homod, LGBT asjad – ma olen liberaal, see mulle ei sobi.

Aga kui te ütlete, et EKRE kindlasti oma käitumist ei muuda, siis ainuke lahendus ongi ju teha Reformierakonnaga?

Vaadake, mina ei ole valitsuse liige. Mina olen europarlamendi saadik, ma arvan, et ma saan oma tööga hakkama enam-vähem. Nii et ma sinna praegu ei roni lammutama. Kui nad suudavad seda koostööd kuidagi konstruktiivselt jätkata, tore. Mina ise olen suhteliselt pessimistlik selles osas. Aga ma pole olukorras, kus ma lähen nüüd ultimaatumeid esitama, kindlasti mitte.

Kuidas te hindate, kui jätkub nii nagu praegu, ikka edasi ja edasi ja edasi, ja tulemas on kohalike omavalitsuste valimised. Siiamaani on Keskerakond Tallinnas olnud ainuvõimul. See on juba tänase seisuga selge, et seda te enam ei saavuta?

Ei no kui meil on reiting seitseteist, kaheksateist protsenti Tallinnas, kuigi see oli muidugi kodanike seas, okei, no korrutame kahega, ikkagi ainuvõimu nagu ei paista. Kuigi sellest ajast, kui Mihhail Kõlvartist sai linnapea, olgem ausad, on toimumas päris hüppeline kasv. Aga jällegi, kui me vaatame, et keegi pingutab, et hoida seda reitingut üleval ja siis tuleb mingisugune kaabu, kes ajab mingit jama suust välja, siis on päris ebamugav.

See kaabu tahab Keskerakonna valijat omale saada ja juba annab ka Kremli-meelses Baltnewsis intervjuusid ja räägib, kuidas ta on jõuline juht, kes ei karda midagi.

No mis puudutab Kremli-meelset Baltnewsi, mina näiteks annan intervjuusid kõigile, kes küsivad, Sputnikule, Baltnewsile, kellele iganes, väga lihtsal põhjusel – ma olen olnud peatoimetaja kakskümmend aastat, ma tean kõiki neid inimesi. Need on meie enda vene ajakirjanikud, kellel lihtsalt ei ole töökohta. Sest meil pole olemas vene meediat, väga lihtne. Ja mind ei huvita, mis logo tal seal on.

See selleks, aga kuidas te suhtute sellesse, et praegu Mart Helme ja EKRE võtab ära veel ka Keskerakonna valija?

Ei võta ta kuskile Keskerakonna valijat, kuulge, nad on rääkinud parasiteerivatest tibladest, ka vene valijal pole päris haugi mälu. Seda ei juhtu. Teine asi on, kas see valija üldse kedagi nüüd valib? See on nagu omaette teema, aga eks me pingutame.

Kui tänane valitsus laguneks, kes siis kaotaks, kes võidaks? Kas kaotajaks oleks ainult Jüri Ratas isikuna?

No ma arvan, et igasugune liigutus, kas lahkuminek või kokkujäämine, eesmärk peab olema see, et ei kaotaks keegi, aga no tuleb mõelda, kuidas seda teha ja kas see üldse tehtav on. Nii et ma ei ütle, et me peame täna laiali minema, sest teatavasti on sügisel eelarve ja tegelikult ma olen nõus nendega, kes arvavad, et see eelarve ongi see peamine väljakutse. Kas me suudame Keskerakonna valimislubadused ikkagi ellu viia.

Aga kui majandusprognoos on nii kehv, et ei saa pensione tõsta ega olulisi valimislubadusi teoks teha?

No siis ei näegi põhjust, miks seal olla, mina vähemalt ei näe.

Teie erakonnakaaslane Mihhail Kõlvart ütles Baltnewsile, et koalitsioon EKRE ja Isamaaga oli ainus viis säilitada venekeelne haridus. Vastab see tõele?

Vastab. See koalitsioon ei aruta kõiki neid üleminekuid ja muid selliseid toredaid asju. Me teame, et näiteks Reformierakond andis sisse valitsuse otsuse eelnõu, et esimesest septembrist 2020 peavad kõik venekeelsed koolid üle minema sajaprotsendiliselt eestikeelsele õppele. See pole tehtav, aga see eelnõu sai siis antud. No see ongi Eesti poliitilise kultuuri omapära. Et opositsioon kasutab Riigikogu saali poliitilisteks manifestatsioonideks, aga tegelikult see saadab väga halva signaali venelastele. Ja muidugi, noh, oleks väga raske täna istuda nendega ühe laua taga, kui me peame silmas just vene valijaskonda.

Aga Isamaa ju ka kogu aeg räägib, et selle valitsuse eesmärk on minna üle eestikeelsele haridusele, aga ma saan aru, et mingi vaikiv kokkulepe on, et räägitakse, aga midagi ei tehta?

Mis vaikiv kokkulepe, see on täitsa normaalne kokkulepe, selle nimi on koalitsioonileping ja seal üleminekut sees ei ole.

Jaak Madison, teie kolleeg europarlamendis ja ka tegelikult koalitsioonipartner, on viimasel ajal hakanud silma terava väljaütlemisega, kus ta Euroopa põgenikeprobleemile pakkus natsi-Saksamaa loosungi stiilis lahendust. Kas olete pidanud ka vastama Euroopa kollegidele, et mida teie kaasmaalane sellega mõtles?

Õnneks ei ole, kuna see juhtus puhkuse ajal, ma pole lihtsalt Brüsselis olnud füüsiliselt, aga kindlasti ma pean nendele vastama kohe, kui ma tagasi tulen, raudselt. Ja mitte ainult kui kolleeg Eestist, vaid kui koalitsioonipartner. See on kõige hullem.

Noh, mis ma vastan. Täisloll! Aga ilmselt see ongi maailmavaade. Kuigi ma Jaaku nii hästi ei tea, et kas ta päriselt pidas seda silmas, aga vahet ei ole. Siin on väga kummaline olukord minu jaoks. Vaatad neid, nad on sellised intelligentsed inimesed, justkui hästi kasvatatud. Räägib, argumenteerib. Aga see, mida ta räägib – lihtsalt juuksed tõusevad peas püsti. Aga samas, neid on Euroopas väga palju, see pole ju mingisugune Eesti omapära. See on üle-euroopaline trend, paraku.

Neid mölakaid seal on, Madison pole ainus, kahjuks, ja selles koosseisus on neid rohkem kui varem.

Tegelikult Euroopa Parlamendis sedasorti väljaütlemisi tuleb vist mujaltki ja on olemas ka Euroopa Parlamendis võimalus neid karistada. Kas seda on rakendatud ja milles see karistus seisneb?

Seda on rakendatud mitu korda, päris tihti. Neid mölakaid seal on, Madison pole ainus, kahjuks, ja selles koosseisus on neid rohkem kui varem. Võetakse päevarahad ära, umbes nii, et kolm nädalat sa ei saa päevaraha, kuu aega ei saa päevaraha. Sellega sai kuulsaks üks tore poolakas, kes ütles, et naised ongi rumalad ja peabki olema palgalõhe, sest naine ongi väiksem, nõrgem, rumalam, ja teda tuleb üleval pidada ja see, et ta saab väikest palka, ongi okei. No siis ta istus ise palgata kuu aega. Aga ega see teda ju ei muuda.

Euroopa Parlamendis on Eesti liikmed varem teinud päris palju ka omavahel koostööd. Kuidas te seda nüüd ette kujutate?

Ma arvan, et ka Madisoni puhul, kusjuures, kui me ei räägi asjadest, kus meil on risti vastupidised vaated, küll ta hääletab nii nagu vaja. Kui kuus Eesti saadikut hakkavad omavahel kaklema, siis me mitte midagi seal ära ei tee. Me peame koostööd tegema, pole pääsu. Mis ei tähenda seda, et kui me hääletame ühtemoodi, et me jagame üksteise mõtteid ja vaateid. Aga see on olukord, mida lihtsalt ei ole võimalik muuta.

Jaak Madison on ka üks eestkõnelejaid selles, et Lihula ausammas tuleks tagasi Lihulasse viia. Mida te sellest arvate?

See on järjekordne selline lõhestamisele suunatud projekt, aga siin ongi see probleem, et seni, kuni me räägime sellest, et need inimesed kaitsesid Eesti iseseisvust ja räägime sellest mundrist, me seda probleemi ei lahenda. Et ühest küljest nagu osale eestimaalastele sobib see, et mälestame neid, nad on kangelased, blablabla, aga vot see munder meid ei sega. Ja siis, kui tuleb keegi välja ja ütleb midagi natsistlikku, siis me ütleme – tule taevas appi. Tegelikult need on mündi kaks poolt, olgem ausad.

Välisminister Urmas Reinsalu otsustas sel nädalal, et Venemaa Föderatsiooni poolt Donetski ja Luganski oblasti elanikele viimasel ajal välja antud Vene passe Eesti riik ei aktsepteeri. Kas jääte selles küsimuses valitsusega ühte meelt või olete pigem Vene saatkonna poolt, kes leidis, et see on kahetsusväärne samm?

Ma jään inimeste poole peale. Ma just uurisin siin paar päeva, et kas on üldse võimalik saada seal Ukraina passi, tuleb välja, et väga ei ole. Näiteks kui sa saad kuusteist, sul on aeg saada pass kätte, sa Ukraina passi lihtsalt ei saa, pead selleks minema Ukrainasse, aga see võtab raha ja see pole lihtne, kui sa oled nii-öelda separatist. Väga pingelised on ju suhted, nii et tegelikult inimestel pole pääsu, nad on sundseisus, nad võtavad need Vene passid. Ja meie tegelikult hakkame karistama neid inimesi, mis minu meelest on ebamõistlik.

Samas nende passide väljaandmisega Venemaa tahab taas õõnestada Ukraina iseseisvust, et midagi peab ette võtma.

No see on vana vaidlus, mida ma kogu aeg vaidlen – kui te tahate sanktsioone kehtestada, kehtestage sanktsioonid võimu vastu, mitte inimeste vastu, karistage võimu.

Eesti tahtis, et ei taastataks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees Venemaa hääleõigust, aga see tehti ikkagi ära. Nüüd rikub Venemaa räigelt inimõigusi. Kas olete seda meelt, et see, mis toimub Moskva meeleavaldustel, ei ole aktsepteeritav?

Ma ei ole näinud ausalt öeldes viimasel ajal üheski riigis nii-öelda tsiviliseeritud protestide mahasurumist, lihtsalt seda pole olnud. Nii et ma hoiaksin need asjad nagu selgelt lahus. Mis puudutab ENPA-d, siis me näeme kõik, et isegi Euroopa Parlament võttis vastu järjekordse Vene-vastase sanktsiooni, mida me teeme iga kuu. Kui me lõikame läbi kõik dialoogikanalid, kuidas me siis üldse räägime. Ma ei räägi veel sellest, et tegelikult see liikmelisus seal annab venelastele võimaluse minna Euroopa inimõiguste kohtusse.

Ma just uurisin seda, et see võimalus on neil ka siis, kui Venemaa ei oleks ENPA liige.

No tore, kui on nii. Aga raha, seal on ju suured rahad, kes seda kõike üleval peab, kas Eesti?

Aga kas te praegu mõistate üheselt hukka Putini režiimi poolt ebaproportsionaalse jõu kasutamise meeleavaldustel?

Mul ei ole piisavalt informatsiooni, et midagi hukka mõista või mitte mõista, ma pole sellesse süvenenud ja ma kunagi ei tee järeldusi puhtalt meediapilti vaadates, vabandust.

Kumminuiadega pekstakse meeleavaldajaid laiali, pilt on ju igal pool meedias näha, et kaks tuhat nelisada inimest on arreteeritud. Kas see ei ole piisav tõend?

Kas see on esimene juhus meil siin, kui kumminuiadega kedagi pekstakse laiali? Mina mäletan siin ka mõnda aega tagasi sellist asja. Ma ei räägi seda, mis toimus Pariisis, kuld-kollavestid, pisargaas, kõik need asjad.

Nii et rahumeelsete inimeste läbiklohmimine on teie meelest okei, mis praegu Venemaal toimub.

Ei ole. Ei ole.

Aga samas te ei mõista hukka seda, mis praegu Putini režiimi poolt seal toime pannakse.

Ma ütlen veel kord, ma ei ole asjadega piisavalt kursis ja puhtalt sellelt, et ma nägin pilte ja lugesin kaks uudist, ma järeldusi ei tee. Ma tean näiteks, et meeleavaldused polnud registreeritud, polnud antud luba. Kuidas loa mitteandmine toimus, seda mina ei tea, teie ka vist mitte. Kas oli mingi alternatiivne võimalus, ühesõnaga ma ei tea seda. See pilt on õudne, ma olen nõus sellega, aga kuidas see kõik tehniliselt sinnamaani viidi, seda ma ei tea.

Demokraatlikel valimistel ei lubata opositsioonijõudel osaleda ja seetõttu nad demokraatlikke õigusi ja inimõigusi taga ajavad seal meeleavaldustel.

Sellega ma olen päri, sellega ma olen kursis, ma räägin tehnilise poole pealt. Mina tahan korraldada miitingu. Ma lähen linnavalitsusse ja ütlen: mina tahan teha miitingu Kaarli puiesteel. Kas ma saan selle loa või ei saa seda luba, kas mulle pakutakse alternatiivi jne, et neid asju ma ei tea. Aga ma luban, et ma teen need asjad endale selgeks. Te saadate mulle päringu ja ma vastan teile sellele küsimusele, kas ma mõistan hukka Putini režiimi, andke mulle palun kolm päeva selleks.

Kuulge, meil on siin lemmikliitlane, keegi USA, onju. Ega teid ei vaeva, et seal on aastaga kuus last surnud piiri peal, kus nad võetakse vanematelt ära, pannakse puuridesse. Ma ei mäleta, et keegi oleks seda hukka mõistnud.

Kolme päeva pärast ma siis saadan päringu. Aga kui nüüd teie hinnangul peaks ENPA liikmed Venemaaga dialoogi pidama, siis öelge palun, kuidas nad saaksid antud situatsioonis Venemaad distsiplineerida ja korrale kutsuda?

Kuulge. See ei ole kaugeltki esimene kord, kui rikutakse inimõigusi ka ENPA liikmete poolt. Ja ma ei mäleta, et keegi oleks Eesti saadikutest püsti tõusnud ja välja jooksnud NATO kohtumiselt, kus osaleb Türgi näiteks, kes on teatavasti okupeerinud pool Küprost.

Aga ärme räägi sellest, mis mujal tehtud on, räägime praegusest konkreetsest juhtumist siin, kuidas pidada dialoogi Putini Venemaaga, kui nad peksavad inimesi kaigastega, arreteerivad ja võib-olla ka mürgitavad meeleavaldajaid?

Kuulge, meil on siin lemmikliitlane, keegi USA, onju. Ega teid ei vaeva, et seal on aastaga kuus last surnud piiri peal, kus nad võetakse vanematelt ära, pannakse puuridesse. Ma ei mäleta, et keegi oleks seda hukka mõistnud. Me läheme jälle teise teemasse. Dialoogi annab pidada igas olukorras, ka siis, kui meile ei meeldi, kuidas suhtutakse inimõigustesse.

Aga andke siis ENPA-le nõu, et mismoodi peaksid praegu Euroopa riigid distsiplineerima Venemaad.

Tuleks ikka maha istuda ja rääkida. Ma tean, et näiteks mina olen Venemaa Euroopa Liidu delegatsiooni liige. Ma võin mürki võtta, et esimene asi, mida me arutame peale suve septembris, ongi seesama olukord. Siis istume, räägime.

Kas te reaalselt arvate, et sellest on mingit kasu?

Absoluutselt.

Käivad kuuldused, et te olete oma mõttekaaslase, Läti saadiku Tatjana Ždanokaga läinud tülli, kas see vastab tõele?

Ei kommenteeri. Ei, me oleme temaga kolleegid, me oleme temaga petitsioonikomisjonis ja teeme koostööd ka edasi. Sõbrad me ei ole.

Aga varem olite.

Ma olen liiga vana, et lihtsalt uusi sõpru endale saada.

Nii et te ei taha sellest rääkida?

Mul on teine sõprusringkond, noh, mis siin ikka.

Tagasi üles