Galerii: pakendi sorteerimisel on puhtus olulisem kui mure, kas see karp ikka sobib

Postimees käis Ragn Sellsi Tallinna jäätmejaamas külas, et vaadata, milline on olukord lõpuks sorteerimisele jõudva prügiga. Jäätmejaama jõuavad nii ettevõtete sorteeritud kui ka avalikest konteinerparkidest ja kodudest tulevad pakendi- ja paberi jäätmed, millest enamiku sorteerivad käsitsi üle inimesed, mitte robotid.

Kogu prügi, mille inimene viskab olmeprügisse, läheb põletusse või prügimäele ega kuulu sorteerimisele. Seetõttu on ka Ragn Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti seda meelt, et inimesed peaksid igal juhul prügi sorteerima ja leidma võimaluse pakendikonteinerit kasutada, kuna vastasel juhul lihtsalt raiskame loodusressursse.

«Igasuguste pakendite puhul ongi kõige olulisem see, et nad oleks enam-vähem puhtad. See ei tähenda, et inimesed peaksid neid Fairy ja kuuma veega pesema ning briljantselt läikima nühkima,» sõnas Pesti, lisades, et oluline on, et kõigepealt kallaksime pakendi tühjaks, et seal ei oleks jääke.

«Jogurtitopsist ja piimapakist ei tohiks midagi välja voolata. Parim, mida järgmiseks teha saame, on panna natuke vett sisse ning läbi loksutada, ja pakend ongi praktiliselt puhas,» kirjeldas ta, lisades, et isegi kui pakendi külge jääb õige pisut toidutükke, pole sellest midagi.

«Lõpuks otsustame meie liinil, kas see sobib,» selgitas Pesti, et liiga must pakend taaskäitluseks ei sobi. Ta lisas, et inimesed ei peaks nii palju pead vaevama sellega, kas mingi pakend läheb ikka pakendi kategooriasse või mitte. «Tähtis on just see, et pakend on enam-vähem puhas, sest muidu rikub see ära ka juba muu, puhtana kogutud materjali,» selgitas ta.

Kui mõnel inimesel on arusaam, et prügi ei pea sorteerima, sest olmejäätmeid sorteeritakse niikuinii, siis sellel uskumusel pole Pesti sõnul mingit alust.

«Jäätmekäitluse üks suurimaid müüte on see, et olmejäätmeid sorteeritakse. Meil on ikkagi pisikene lootus, et keegi teeb selle töö meie eest ära,» rääkis Pesti. Tema sõnul ei ole aga olmeprügi sorteerimine võimalik juba kulukuse tõttu, sest seal on koos nii paber, plast kui ka halvaks läinud ja roiskunud toit kõige muuga segamini.

«See on nii kole kompott, et ei leiaks inimesi, kes oleks valmis seda liini peal sorteerima, eriti kui see kõik on nädal aega konteineris seisnud. Võib ju unistada, et robotid võiksid seda teha. Tõsiasi on aga see, et robotid pole veel praegu piisavalt nutikad, et ära tunda võimalikult palju materjale,» rääkis ta.

Ent ka robotitest poleks erilist kasu, sest olmeprügina jäätmejaama jõudev materjal on lihtsalt liiga määrdunud. «Selle pesemiseks ja puhtaks saamiseks kulub oluliselt rohkem vett ja energiat, kui on sealt saadav väärtus,» selgitas ta. See ongi põhjus, miks tema meelest võiks igaüks kodus anda selle väikese panuse ja pakendi enne pakendikonteinerisse panemist kergelt ära loputama.

Pesti tõdes samas, et praegu on prügi sorteerimine tavainimesele küllaltki ebamugav. «See on tohutult ebaõiglane süsteem nende inimeste jaoks, kes otsustavad anda oma panuse keskkonna ja jätkusuutlikkuse nimel. Me justkui karistame neid ja ütleme, et kuulge, minge orienteeruge mööda linna ringi ja otsige endale pakendikonteiner,» kritiseeris Pesti praegust pakendite kogumise süsteemi.

Sorteerimata jätmine on aga imelihtne, sest olmejäätmed saab igaüks visata kodu kõrval olevasse konteinerisse.

Ühe lahendusena näeb Pesti sarnaselt keskkonnaministeeriumi asekantsleriga seda, et avalike konteinerparkide asemel pannakse pakendikonteinerid kodude juurde, aga ka seda, et segaolmejäätmeid mõistetaks kui saastavat elustiili. «See on ressursside raiskamine, kui viime jäätmed lihtsalt prügimäele või lükkame ahju,» sõnas ta.

Keskkonnasõbralikumad riigid on läinud seda teed, et olmejäätmete käitlemise hind on kunstlikult tõstetud kõrgemaks. Kui sorteeritud jäätmete ära andmine on seejuures tasuta, tekitab see inimestes motivatsiooni prügi rohkem sorteerida.

Sinu paberilehel on viis elu:

Paberit ja ka plastmassi saab taaskasutada 5-7 korda, enne kui materjali omadused muutuvad nii ebakvaliteetseks, et taaskasutus oma mõtte kaotab. Kui me tarbijana selleks võimaluse anname, saab paberitükk elada viis elu.

Esimene elu: kõige kvaliteetsem paber on koopiapaber, mida valmistatakse puidu toormaterjalist

Teine elu: koopiapaberist saab teha joonistuspaberit ja kõiki teisi vähem kvaliteetseid paberiliike

Kolmas elu: joonistuspaberist ja segapaberist saab teha ajalehepaberit ja lainepappi 

Neljas elu: ajalehepaberist saab teha soojustusvilla või saata see koos segapaberiga uuesti kolmanda elu tsüklisse

Viies elu: kõik eelnevad paberiliigid, mis oma kvaliteedi pärast uuesti ümbertöötlemiseks ei sobi, saavad lõpuks WC või majapidamispaberiks.