Plastprügi sorteerimine jätab tavainimese endiselt üksi

Tetrapakendite kõige väärtuslikum materjal on kvaliteetne papp, mis eemaldatakse alumiiniumist ja kilest. Saadud materjalist valmistatakse näiteks kipsplaatide ümber olevat tugevat paberit. Foto: Tairo Lutter

Suur osa avalikest konteineritest pärit pakenditest taaskasutuseks ei kõlba, kuid olukorra parandamine seisab tootjate huvipuuduse taga. 

Ühelt poolt õhutavad nii keskkonnaaktivistid kui ka riik inimesi rohkem prügi sorteerima, ent teisalt tähendab paremini organiseeritud prügi sorteerimine suuremaid kulutusi tootjatele, kes pakendiprügi käitlemise eest maksavad. Mõistagi pole tootjad kulude suurenemisest huvitatud ja see on ka peamine põhjus, miks ei ole endiselt iga kodu juures oma pakendikonteinerit.

«Kurb on asja juures see, et mida paremini meil pakendikäitlus toimib ja mida rohkem prügi sorteeritakse, seda rohkem peavad tootjad maksma. Seetõttu ei ole tootjatel motivatsiooni seda üle teatud piiri teha,» möönis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Nimelt ütleb pakendiseadus, et kõik ettevõtted, kes toovad turule pakendatud kaupa, peavad need pakendid hiljem kokku korjama. Kuna ettevõtted ise pakendiprügi kokku kogumisega tegeleda ei soovi, maksavad nad selle eest ühele kolmest Eestis olevast taaskasutusorganisatsioonist.