Koolijuht: uus kord sissekirjutustega mängimist ei lõpeta

Direktor Hendrik Agur Gustav Adolfi gümnaasiumi keskkooliõpilaste lõpuaktusel. Foto: Mihkel Maripuu

Kui haridusameti juht Andres Pajula väitis, et uue koolimääramise korra järgi pole enam fiktiivsetel sissekirjutustel lapse soovitavasse kooli pääsemisel kasu, siis Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur on teist meelt ja leiab, et sel juhul oleks pidanud ka GAG ja 21. kool saama ülelinnaliste koolide nimekirja.

Pajula märkis, et kuna keegi ei tea aadresse, mis garanteerib tingimata soovitud kooli pääsemist, sest haldusmenetluse korras hakatakse kõiki asjaolusid koos kaaluma, siis pole lapsevanematel fiktiivsetest sissekirjutustest tänavu kasu.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur pole sellega nõus ja leidis, et tegelikult jääb sissekirjutusest ikkagi palju sõltuma. «Kui ikka on lapse kohta elanikeregistri kande järgi on must-valgel kirjas, et laps elab Laial tänaval ja soovib tulla GAGi, siis ei ole Eestis mingit kontrollimehhanismi, et seda väidet ümber lükata ning ametnik, kes määrab lapsele koolikohta, peab ta määrama «lähimasse piirkonnakooli», kuigi laps seal ei ela.»

Agur pidas uue korra puhul suurimaks ohuks seda, kui haridusamet hakkab koolidesse suruma lisaklasse, milleks ruume pole. Ta lootis, et amet võtab koolide tegelikud võimalused aluseks.

Agur leidis, et uus kord fiktiivseid sissekirjutusi ära hoida ei aita. «Ta oleks aidanud fiktiivseid sissekirjutusi ära hoida siis ja ainult siis, kui need koolid, mis on ammu teada ja kuhu on aastate viisi suur tung, oleks tehtud 100-protsendiliselt ülelinnalisteks. Praeguse määruse valguses lisan ma veendunult sellesse nimekirja GAGi ja 21. kooli,» märkis Agur.

Praegu saab GAG moodustada vaid ühe klassi üle linna tulevatest lastest. Aguri sõnul on see neile vaid poolik lahendus, sest nii on omanäolisust tagavate õppesuundadega jätkamine raskendatud.

Küll aga oli Agur rahul sellega, et uus kord ei lase tekkida mullusel segadusel, kus katseid tegid ka koolid, kuhu polnud reaalset tungi, vaid näiline ajutine ülebroneering, kuna vanemad käisid igaks juhuks katsetel paljudes koolides korraga. «Tagantjärele tarkusest saab öelda, et kui toona oleks antud võimalus valida üks või kaks kooli, kuhu katseid teha, siis sellist hullust ei oleks tekkinud. Samas andis see inimestele siiski valikuvabaduse,» tõdes Agur.

Agur leidis, et Tallinna üldisest vaatepunktist on tänavune lahendus mullusest parem. «Samas olen Lauri Leesi väljaöelduga ühte meelt, et seaduse mõtte, milles kohalik omavalitsus peab määrama lapsele koolikoha, oleks võinud delegeerida koolidele küll. On ju kool koos kooli juhtkonnaga kohaliku omavalituse otsene ja nn hariduse reaalset võimaldamist täidesaatev organisatsioon. Ning kool teab kõige paremini, kuidas oma lapsed vastu võtta,» sõnas ta.

Piirkonnata koole liiga palju

Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson seevastu pidas piirkonnata koolide hulka põhjendamatult suureks. «Pean põhjendatuks keelekallakuga koole [ülelinnalistena – toim], aga ma ei pea vajalikuks teisi koole, näiteks reaalkooli ja Tõnismäe reaalkooli,» arvas ta. Teisalt imestas ta, miks pole ülelinnalised näiteks Tallinna Saksa gümnaasium või muusika- ja kunstikallakuga koolid. «Ma olen ikka seda meelt, et kõigile ühesugused tingimused – mida täna näha ei ole,» sõnas ta, et poliitiline otsus on tehtud segastel alustel.

Martinson leidis, et ka mullune lastevanematele koolivalikul vabade käte andmine polnud halb lahendus, paraku aga tekitas see liigse hulluse. «Igatahes oli see tänavusest võrdsem kord kõikidele koolidele ja lastele, tänavu on tekitatud kunstlikult teatud koolid, kes on eelistatud,» arvas direktor.