Õpetajaameti populaarsus kasvas aastaga neljandiku võrra

Klarnetisuve sissejuhatuseks kogunesid õpilased ja õpetajad eesotsas Tiit Veigeliga (tagaplaanil keskel) Elva gümnaasiumi aulasse. Foto: Sille Annuk

Tallinna ja Tartu ülikoolidesse esitatud sisseastumisavalduste arv näitab märgatavalt suurenenud huvi õpetajaks õppimise vastu, eelmise aastaga võrreldes on erinevatele haridusvaldkonna erialadele kandideerijaid Tartu ja Tallinna ülikoolides 24 protsenti rohkem.

Sihtasutuse Innove õpetaja ja koolijuhi täienduskoolituskeskuse peaspetsialist Silvia Uus on veendunud, et õpetajaameti maine Eestis on sammhaaval lahti laskmas vanadest stereotüüpidest ning järjest enam teadvustatakse õpetajate olulist rolli noorte inspireerija ja ühiskonna kujundajana.

«Üha rohkem mõistetakse, et tänapäeva õpetajaamet on mitmekülgne ja võimalusterohke ning õpetaja on positiivne suunanäitaja ja inspireerija, kellel on oluline mõju isiksuste kujunemisel,» ütles Uus. «Huvi kasv õpetajaameti vastu on ka märk sellest, et meie koolides on särasilmsed õpetajad, kes oma käitumise ja hoiakutega annavad head eeskuju ja tõstavad seeläbi ka õpetajaameti konkurentsivõimet,» märkis Silvia Uus.

Järjest enam tunnevad Silvia Uue sõnul huvi koolides toimuva vastu ka lapsevanemad ning mõistavad seeläbi oluliselt paremini kooli ja õpetajate mõju ühiskonnas ning soovivad ka ise sellesse panustada. «Sotsiaalse mõju aspekt paneb inimesi, kes mõtlevad karjäärivahetusele, vaatama ühe rohkem just õpetajaameti poole.»

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on kandidaatide arv kasvanud kõige enam õppekavadel, kus õppetöö toimub sessioonõppes ehk õppetöö korraldus on sobiv töötavale inimesele, kes soovib näiteks vahetada eriala või omandada uusi õpetaja pädevusi. «Bakalaureuseõppes oli Tartus suurim konkurss eripedagoogika ning koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava sessioonõppesse. Magistriõppes esitati enim avaldusi põhikooli mitme aine õpetaja ning eripedagoogika ja logopeedia õppekavale,» märkis Kaldma.

Tartu Ülikooli hariduse valdkonna bakalaureuse- ja magistriõppe 518 õppekohale kandideeris kokku 1485 huvilist, 1077 bakalaureuse- ja 408 magistriõppesse ehk ligi kolm inimest erinevatele haridusvaldkonna õppekohtadele. Kuigi õppekohti oli kahe astme õppekavadele 518, võttis Tartu ülikool vastu 572 huvilist ehk 87 tudengit rohkem kui eelmisel aastal. Kuna käesoleva aasta andmed on Tuuli Kaldma sõnul suvise seisuga, võib õppima tulekut kinnitanute seas olla üksikuid loobumisi nii õppeaasta eel kui ka alguses.

Tallinna Ülikoolis kandideeris hariduse valdkonna erialadele kokku 1531 huvilist, 862 bakalaureuse- ja 669 magistriõppesse, mis on ligi 20 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Tallinna Ülikooli õppekorralduse spetsialist Grete Mai Keerti sõnul oli Tallinnas bakalaureuseõppes populaarseimateks erialadeks eripedagoogika ja alushariduse pedagoog ning magistriõppes sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse ning eripedagoog-nõustaja. Tallinna Ülikoolis oli tänavu vastuvõtt avatud ka mitmele sellisele erialale, kus varasematel aastatel vastuvõttu ei toimunud, näiteks magistriõppes avati eraldi koolipsühholoogia suund ja eripedagoog-nõustaja peaeriala kõrvale eripedagoogi peaeriala ning bakalaureuseõppes eripedagoogika sessiooniõpe ja sotsiaalpedagoogika.

Õpetajaametit tutvustav sihtasutus Innove on Eesti hariduse kompetentsikeskus. Koos haridus- ja teadusministeeriumiga on sihtasutuse eesmärk edendada ühiskonnas õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu. Õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu toetab Euroopa Sotsiaalfond.