/nginx/o/2009/08/24/225231t1h4f9e.jpg)
Täna pärastlõunal sai häirekeskus teate Viljandimaal metsa eksinud eakalt naiselt, kes palus politsei abi. Naise sõnul polnud ta kunagi kodumetsas ära eksinud, aga kõige kiuste nüüd see siiski juhtus.
Politsei päästis Viljandimaal metsa eksinud seenelise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine kirjeldas politseile, et sattus tagasiteel raiesmikule, mis on nii võssa kasvanud, et vaatamata pingutustele ei tunne ümbrust enam ära ega oska koduteed leida.
Patrullid saadeti piirkonda naist otsima. Proua ise oli olukorrast hoolimata jutukas ja heas tujus. Ta kirjeldas, et laadis telefoniaku metsamineku eel kenasti täis ja seda jagub vajadusel veel pikaks ajaks. Naisel olid ilmastikukindlad riided, peas värviline müts. Vajaminevad ravimid oli ta ära võtnud, mistõttu tema tervisele õnneks ohtu ei olnud.
Proua pakkus politseisse helistades ise, et ta enam ringiratast ei uita ja kirjeldas ümbruskonda, kuhu ta otsingumeeskonda oodates end mahalangenud puule istuma sättis.
Vähem kui tunniga selgitati politseisõiduki sireeni abil abivajaja arvatav asukoht ning metsateed pidi liikudes ja naise nime hõigates jõudis politsei peagi ka abivajajani. Ta aidati tagasi koduteele.
Viljandi patrullpolitseinik Janek Mõtsar kiitis prouat, kes andis hea asukohakirjelduse, mille toel leidsid kohalikud korrakaitsjad naise kiiresti üles.
«Raietööd muudavad oluliselt metsa, kus olete harjunud seenel ja marjul käima. Seepärast tasub igaühel ja igal ajal mõelda, kuidas ta tegutseb siis, kui peaks eksima ja hätta sattuma. Täis laetud akuga mobiiltelefon, eredavärvilised riided ning õigeaegne kõne hädaabinumbril on vaid mõni näitaja ses võrrandis, kuidas politsei saab teile võimalikult kiiresti appi tulla,» ütles Mõtsar.