Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Lukas: president peaks üles ütlema kutse Putinile Eesti külastamiseks (21)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
President Kersti Kaljulaid kohtub Kremlis Vladimir Putiniga, 18.04.2019
President Kersti Kaljulaid kohtub Kremlis Vladimir Putiniga, 18.04.2019 Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) arvates peaks president Kersti Kaljulaid Moskvas toimunud opositsiooni meeleavalduse vägivaldse mahasurumise tõttu tühistama kutse Vladimir Putinile Eesti külastamiseks järgmisel suvel.

«Moskvas peksti jälle üks elementaarset demokraatiat nõudev meeleavaldus laiali. Opositsioonijuht mürgitati (?). Läheneb aeg, mil meie president peaks üles ütlema oma kutse Putinile Eesti külastamiseks,» kirjutas Lukas sotsiaalmeedias, vahendas ERR

Paarkümmend minutit hiljem oli Lukase postitus sotsiaalmeediast kadunud.

Üleeile nõudsid Moskvas protestijad vabu valimisi, politsei vahistas ligi 1400 inimest, mis on viimaste aastate rekord. Pühapäevaks vabastati küll enamik inimesi, kuid vahi alla jäi 150 inimest. 

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles Postimehele, et erakonnas pole antud teema jutuks tulnud ning nad pole kultuuriministrile öelnud, mida kustutada sotsiaalmeedias. «Erakond ei ole küll arutanud seda teemat ega ka suuniseid jaganud Tõnis Lukasele,» ütles Seeder. Tema arvates, kui president peaks tühistama küllakutse, siis kultuuriminister ei pea. «Kultuuriminister ja president on täiesti erinevad suurusjärgud poliitilises maailmas. Kindlasti valdkondade otsene suhtlus on toimunud, toimub ja seda ka tulevikus. Erinevad Eesti ministrid on kohtunud oma ametivendadega Venemaalt,» selgitas Seeder. 

«Demokraatia, inimõiguste ja sõnavabaduse austamine on väärtused, mille eest Eesti on seisnud alati ja igal pool,» edastas presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe. Mis puudutab aga kultuuriministri seisukohta, siis pole kantseleil õnnestunud sellega tutvuda, see tähendab, et sellele reageerida on keeruline. «Aga Soome-Ugri kongressile on varasemalt kutsutud kõigi Soome-Ugri riikide ja Venemaa, kus elab palju ugrirahvaid, riigipead. Hetkel ei ole Eesti kaalunud kutse tühistamist,» lausus Linnamäe. 

18. aprillil ütles president Kersti Kaljulaid pärast kohtumist Vladimir Putiniga, et esitas Venemaa presidendile kutse tulla järgmise aasta suvel Eestisse soome-ugri rahvaste maailmakongressile. 

President ütles, et ta ei tea, kas Putin vastab kutsele ja tuleb Eestistisse. «Ta ütles kutse peale vastuseks, et Tartu on ilus linn,» ütles Kaljulaid. 

Ometigi kutsus ka kultuuriminister Tõnis Lukas 27. juunil oma Venemaa kolleegi Vladimir Medinski samale kongressile, kuhu Kaljulaid Putini. 

«Ma olen veendunud, et see sündmus aitab edendada koostööd ja ehitada tugevamaid sildu kultuurivaldkonnas meie kahe maa vahel,» kirjutas Lukas Vene ministrile saadetud kutses.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile.

Kongressi eesmärkideks on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendus.

Esimene kongress toimus 1992. aastal Sõktõvkaris, seejärel on need toimunud iga nelja aasta tagant vaheldumisi Ungaris, Soomes, Eestis ja Venemaal. Järgmine, VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 2020. aasta juulikuus Tartus.

Tagasi üles