Pajula: fiktiivsest sissekirjutusest pole kooli pääsemisel kasu

1. september toob selguse, kas Tallinna uus koolikord on seni kehtinust parem. Pildil esimene koolipäev Gustav Adolfi gümnaasiumis. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Tallinna laste kooli määramise uus kord lähtub õiguskantsleri tehtud ettepanekutest ning püüab vältida möödunud aastal ette tulnud probleeme. Muuhulgas ei saa fiktiivsete sissekirjutuste harrastajad enam kindlad olla, et just soovitud kooli sisse pääsevad.

Haridusameti juhataja Andres Pajula ütles, et uue koolikorra menetluse ajal on mitmed elemendid oluliselt muutunud ning enne selle lõplikku kinnitamist ei saa ka väga täpselt detailidest rääkida.

Küll aga on selge, et uuel aastal hakkab kõigile 1. septembrist Tallinnas kooli minevatele lastele koolikohta määrama haridusamet. See tähendab ligi 4000 lapse kodukoha, õdede-vendade kooliskäimise ning eelistuste üheskoos kaalumist. «See oli õiguskantsleri ja seadusandja soov, millele me eelmisel aastal püüdsime vastu seista, aga täna tundub, et nii see läheb,» ütles Pajula.

Lapsevanem peab uuest aastast alates hakkama haridusametile esitama lapsele koolikoha saamiseks taotluse, milles tuleb märkida vanemate õdede-vendade koolid ning oma eelistuse kuni kolme kooli nimega. Lapsevanema soovi sel korral aga enam esimeses järjekorras ei arvestata. «Meie jaoks on avalduses oluline teada seda, kus koolis ta õed-vennad on ja milline on ta soov, aga viimast arvestatakse vaid võimalusel, nii palju, kui võimalusi on,» selgitas Pajula.

Lõppkokkuvõttes ei pruugi laps ühtegi nimetatud kooli pääseda. «See on meie jaoks ka üsna komplitseeritud olukord, me ei saa garantiid anda kuhugi – ei ühegi kooli ega ühegi aadressiga seoses,» lausus ta.

Seda, kui paljudes piirkondades napib koole võrreldes seal elavate kooliealiste lastega, ei osanud Pajula täna öelda: «Juba eelmisel aastal oli teada, et Pirita on üks selline piirkond, kus registris olevate elanike arv on suurem kui mujal. Aga täna pole mõtet mul rohkem spekuleerida, sest selge on see, et elanikeregistris toimuvad muudatused kogu selle protsessi vältel. Täna võime ükskõik mida prognoosida, aga võib juhtuda et näiteks 200 last registreerib ennast kuskile teise piirkonda. Eelmisel aastal oli mitmesaja lapse ümberregistreerimist. Küsimus on jätkuvalt selles, et rahvastikuregister ei tööta ja selles tehakse väga lihtsalt muudatusi,» sõnas Pajula.

Ometigi pole tema arvates sel aastal fiktiivsetel sissekirjutustel mingit mõtet. «Tänavu pole fiktiivsest sissekirjutusest oluliselt abi – keegi ei tea ju aadresse, mis garanteerib tingimata soovitud kooli pääsemist. Pole seda kindlust, sest haldusmenetluse korras hakatakse kõigi asjaolusid koos kaaluma,» ütles haridusameti juht.

Ülelinnalisi koole kuus

Ülelinnalisi koole jäi tänavu kuus: Inglise kolledž, Prantsuse lütseum, Reaalkool, Tõnismäe reaalkool, Vanalinna Hariduskolleegium ja Juudi kool, lisaks hariduslike erivajadustega koolid. Lisaks jääb ülelinnaliseks üks klassikomplekt Gustav Adolfi gümnaasiumis, 21. koolis, Tallinna Saksa gümnaasium ja Linnamäe Vene lütseumis.

Pajula ei kommenteerinud kriteeriume, mille alusel just need koolid ülelinnalisteks jäid. «Seal on hariduslike erivajadustega koolid, kuhu suunatakse nõustamiskomisjoni otsusega. Kõik muu on määruseandja otsustada – millised koolid sinna jäävad, millised mitte. See on poliitiline otsus.»

Näiteks on läbi aegade kogu linnast sõitnud lapsi Gustav Adolfi gümnaasiumi, 21. kooli, ka Rahumäe põhikool oli mullu ülipopulaarne. «Eelmisel aastal sinna otsa me ju koperdasimegi. Algul oli kaheksa kooli, siis tekkis kõikidel koolidel soov, et nemad on ka erilised. Täna tõmmatakse joon kuhugi, see on poliitiline,» märkis Pajula.