MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Klubi pöördus Lääneranna valla poole sooviga paigaldada Lihula kalmistule kunagise Lihula samba koopia, mille Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) lasi paariks tunniks Lihula kalmistule püsti panna mullu septembris, kirjutab Lääne Elu.
Lääneranna volikogu hakkab arutama Lihula samba paigaldamist (4)
MTÜ tahaks mälestuskivi üles panna juba 20. augustil, mil möödub Lihula samba paigaldamisest 15 aastat. Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnul sel päeval kindlasti mälestuskivi üles ei panda. Läinud neljapäeval volikogu selleks luba ei andnud ja uuesti tuleb kivi paigaldamine arutusele 22. augusti istungil.
«Volikogu liikmed leidsid, et tahavad mõelda ja aru pidada, mitte kiirustada,» ütles Pikkmets.
Esialgu ei ole volikogu liikmed sammast isegi mitte näinud. Pikkmetsa sõnul võiks Saksa väes võidelnud eesti meestele teoreetiliselt ju mälestuskivi olla, aga see peab olema elanike soov.
«Miks mitte korraldada rahvaküsitlus,» arutles Pikkmets.
Samba originaal asub Lagedil vabadusvõitluse muuseumis. MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liikmed Hardi Rajas, Ain Kask ja Marti Michelson on Lääneranna valda saadetud kirjas kinnitanud, et selle koopia erineb algsest – natsisümboolika olevat eemaldatud.
Lääneranna volikogu esimees Arno Peksar samba koopia püstitamist ei poolda. «Pigem võiks püstitada samba metsavendadele,» ütles ta.
Samba vastu on ka Lääneranna valla opositsioonijuht, kunagine Euroopa inimõiguste kohtunik Rait Maruste. «Algne mälestusmärk oli faktivigane,» ütles Maruste. «1940. aastal, mis on sambale märgitud, ei sõdinud ükski eesti sõjamees Wehrmachti mundris automaatrelvaga kommunismi vastu. Sama problemaatiline on ka sambale märgitud aasta 1945. Sõda Eestis lõppes 1944. aastal,» ütles Maruste.
Maruste sõnul oleks samba ülespanek vastutustundetu ja sammas ise on sügavalt ekslik.
«Seda nii humanismi kui ka ideoloogia seisukohalt, samastades eesti vastupanuvõitlejaid üheselt saksa natsismi kuvandiga,» ütles Maruste. «See haavab juurteni Euroopa süümet ja selline kuvand on viimane, mida Lääneranna vald või Eesti vajab. Euroopale ei ole võimalik ühelgi viisil selgeks teha, et meie ajasime Wermachti mundris ja relvadega ainult oma asja.»